From Wikipedia, the free encyclopedia
PzKpfw V Panther ehk Panzerkampfwagen V Panther (tänapäevaselt ka Panzer V Panther või siis lihtsalt Panther) olid Saksamaal, aastatel 1943–1945 toodetud keskmised tankid, mis olid relvastatud 75 mm kahuriga. Põhiehituse järgi asus nende mootor taga, keskel oli torn relvastuse ja laskemoonaga, ees juhi ja kuulipilduri vahel asus käigukast. Mootor ja käigukast olid omavahel ühenduses piki tanki põhja kulgeva kardaaniga, käigukastist oli jõuülekanne esiteljele ja esitelg koos esiratastega oligi vedav. Tanki toodeti põhiliselt kolmes variandis (D, A ja G) ning valmimisjärgus olid ka F-mudel ja Panther II.
PzKpfw V Panther Ausf. G
| |
|---|---|
| PzKpfw V Panther Ausf. G tehnilised andmed | |
| Pikkus | 8,86 m |
| Laius | 3,40 m |
| Kõrgus | 2,98 m |
| Kaal | 45,5 t |
| Kiirus | maastikul 24 ja maanteel 46 km/h |
| Käiguvaru | maanteel 177 ja maanteel 200 km |
| Suurtükk | 75 mm KwK42L/70 laskemoona 81–85 mürsku |
| Kuulipildujad | 2×7,92 mm MG 34 1×7,92 mm MG 42 laskemoona 4200–4800 padrunit |
| Soomus | 16 kuni 110 mm |
| Mootor | 12 silindriline Maybach HL230P 30 |
| Mootori võimsus | 700 hj |
| Meeskond | 5 inimest |
Masin oli tootmises 11. jaanuarist 1943 kuni 23. aprillini 1945 ning selle ajaga jõuti valmis ehitada kokku 5996 masinat. Pantheri tootmisega tegeles firma Henschel und Sohn septembrini 1943, MNH (Maschinenfabrik Niedersachsen Hannover) märtsini, Daimler-Benz aprillini ning MAN (Maschinenfabrik Augsburg-Nürnberg) aprilli lõpuni 1945, kes valmistas ka kokku kõige rohkem – 2048 tanki.
Kui Teises maailmasõjas Nõukogude-Saksa rindele ilmusid nõukogude tankid T-34, moodustas Saksa relvastusministeerium nõukogude tankide uurimiseks komisjoni, mille etteotsa määrati Heinz Wilhelm Guderian. Uurimise tulemusena otsustati luua uus keskmine tank, mille soomusplaadid oleks paigutatud kaldu sarnaselt T-34 omadega.
18. juulil 1941 anti firmale Rheinmetall korraldus luua 75 mm pikaraudne kahur, mille mürsk läbistaks 1000 m pealt 140 mm soomust, ning sama aasta 25. novembril said firmad MAN ja Daimler-Benz ülesande konstrueerida 35-tonnine tank. Etteantud tehniliste tingimuste järgi pidi masina pikkus olema 3151 mm, kõrgus 2990 mm, mootori võimsus 650–700 hobujõudu, soomuse paksus 40 mm ja maksimaalkiirus 55 km/h. Projekti koondnimeks sai "Panther".
Firmas Daimler-Benz projekteeritud masin sarnanes nii välimuselt kui ka ehituselt vägagi nõukogude tankiga T-34, kuid sellegipoolest meeldis see Hitlerile väga. Tanki mootor ja transmissioon paiknesid masina tagaosas nagu ka vedavad rattad. Kaheksa suurt kanderatast kummalgi küljel olid paigutatud nn. malekorras. Masinale plaaniti paigaldada diiselmootor Daimler-Benz MB 507. Veebruari alguses 1942 sai loodav masin nimeks VK3002(DB) ning neli nädalat hiljem andis Hitler relvastusminister Speerile käsu edastada firmale esmaseks tellimuseks 200 masinat. Relvastusministeeriumi ja Hitleri arvamused läksid lahku, ekspertide arvates sarnanes masin liigagi nõukogude tankiga; lahinguolukorras võis tekkida oht, et tankid aetakse segamini ja omad masinad võivad sattuda omade tule alla.
MAN-i tank VK3002(MAN) oli Saksa tankidele omase ehitusega, selle mootor asus taga, käigukast koos vedavate ratastega ees, torn aga masina keskosas. Seda masinat eelistasid relvastusameti eksperdid.
13. mail 1942 esitleti mõlemat masinat Hitlerile. Selgus MAN-i tanki paremus ja füürer oli sunnitud leppima ekspertide eelistusega. Siiski nõudis Hitler, et esimene masin peab valmima juba juulis ja kaks järgmist augustis. Ühe Pantheri hinnaks ilma relvastuseta kujunes 117 000 Reichmarka (PzKpfw III maksis 96 163 ja Tiger I 250 000 marka).
Esimesed kaks tanki V1 ja V2 (V – Versuch – eksperiment) valmisid septembris 1942 ning erinesid teineteisest väheste detailide poolest. 3. novembril sai üks nendest masinatest endale maketi asemel ehtsa torni. Demonstratsioonil Bad Berka õppepolügoonil, kus oli kohal ka relvastusminister Speer, tulid ilmsiks puudused masina veermikus. Siiski tuli masin ajapuuduse tõttu seeriatootmisse lasta (12. maiks 1943 pidi valmis olema 250 tanki). Ka Hitleri nõutud 75 mm suurtükk pikkusega 100 kaliibrit polnud veel valmis.
11. jaanuaril 1943 väljus firma MAN tehasest esimene seeria Panthereid, need esimesed 20 masinat 0-seeriast said tähiseks Ausf. A ning ei erinenud millegi poolest prototüüpidest. Torni lael olev komandöritorn paiknes torni parempoolsel küljel, suurtükil oli ühekambriline suudmepidur, mootoriks "Maybach HL 210P30", käigukast "Zahnradfabrik ZF7" ning esisoomuse paksuseks 60 mm. Need masinad jäid Pantheri meeskondade väljaõppeks ja sama aasta veebruaris nimetati need ümber Ausf. D1-ks.
Pantheri pearelvaks oli 75 mm tankikahur 7,5 cm KwK42, mis oli valmistatud firmas Rheinmetall-Borsig Düsseldorfis. Relva raua pikkus oli 70 kaliibrit – 5250 mm ning koos suudmepiduriga 5535 mm. Suurtüki kaal oli 1000 kg, koos suurtükimaskiga 2650 kg. Tagasijooks oli 420 mm, vertikaalselt sai suurtükki liigutada −8 kuni +18 kraadi
Kasutusel olid mürsud:
Suurtükiga oli paaris 7,92 mm kuulipilduja MG34. Teine kuulipilduja paiknes korpuse esiseinas radisti ees (A- ja G-mudelil spetsiaalse kuulkinnitusega). A- ja G-mudelil oli võimalik komandöritorni külge kinnitada ka kolmas – õhutõrjekuulipilduja MG34.
Lahingukomplekti kuulusid 79 (Ausf. D ja A) või 82 mürsku (Ausf. G) ning 5100 (Ausf. D ja A) või 4200–4800 (Ausf. G) padrunit.
Kõik Pantherid olid varustatud raadioaparatuuriga Fu 5, mille tegevusraadius telefonina oli 6,4 km ning telegraafina 9,4 km.
PzKpfw V Ausf. D (Ausf. D2) seeriamasinad erinesid juba oluliselt prototüübist ja 0-seeria masinatest. Masinal oli muudetud komandöritorni, mis ei ulatunud enam välja torni parempoolselt küljelt, tuleb märkida, et D-mudelite komandöritorn oli analoogne "Tiger I" esimeste masinatega. Suurtüki suudmepidur muudeti kahekambriliseks ning tanki esisoomust oli suurendatud 80 mm-ni. Veermik oli ehitatud nagu Panzer I ja Panzer II raskematel mudelitel, kanderattad paiknesid nn malekorras. D-mudel sai uue 700-hobujõulise mootori Maybachi HL230P30. Relvastuseks sai tank 75 mm kahuri KwK42L/70, mis oli veelgi pikema rauaga, kui projektis ette oli nähtud, ja 2 kuulipildujat MG34. Laskemoona oli kaasas 79 mürsku kahurile ja 5100 padrunit kuulipildujatele. Soomuse paksus korpuse esiküljel oli 80–60, külgedel ja tagaosas 40 ning lael ja põhjal 17 mm. Torni soomus ulatus 17–100 mm.
Augustis 1943 läks tootmisse uus mudel Ausf. A, millel oli modifitseeritud käigukast. Uus mudel sai ka uue periskoopidega komandöritorni ning tanki esikilpi radisti ette ilmus kuppel, millest ulatus välja kuulipilduja.
Märtsis 1944 läks tootmisse viimane Pantheri seeria mudel, Ausf. G. Selle masina külgedele oli antud senisest väiksem kaldenurk ning esiküljelt kaotati soomusluukidega kaetud juhi vaatepilu, seda asendas periskoop. Tankil suurendati ka soomuse paksust ning sellevõrra läks masin ka raskemaks, nüüd kaalus 45,5 tonni. Mürsuvaru oli suurendatud 82-ni ja padrunivaru vähendatud 4200–4800-ni. Hilisemad G-mudeli tankid said ka uue suurtükimaski. 50 tanki said ka maailma esimesed sõjatehnikale mõeldud öövaatlusseadmed Sperber/FG 1250.
1944. aasta mais hakati projekteerima järgmist Pantheri mudelit Ausf. F, millele pidi tulema nn kitsas torn (Schmalturm).
1943. aasta veebruaris esitati taktikalis-tehnilised andmed uuele tankile Panther II, mis välimuselt sarnanes samaaegselt väljatöötatava Tiger II-ga. Põhjus oli väga lihtne, mõlemad masinad projekteeriti ühes firmas – Henschel. Panther II-le pidi tulema uus torn Schmalturm nn kitsas torn ja uus korpus, millel soomuse paksus esiküljel oli 100, külgedel 60 ja ahtris 40 mm. Relvastuseks plaaniti paigaldada 88 mm suurtükk KwK 43L/71. Kuna masina kaal oli kasvanud 50 tonnini, oli sellele vaja ka uut mootorit. Välja oli pakkuda vaid kaks mootorit MAN/Argus LD220 võimsusega 700 hobujõudu ja Maybach HL234, Simmering Sla 16 võimsusega 720 hobujõudu. 1945. aasta alguses hakati Panther II-le projekteerima uut 150 mm esisoomusega torni.
Lõplikult ei valminud kumbki prototüüp, valmis vaid kaks korpust, millest ühele paigutati G-mudeli torn. Katsetustele see masin ei jõudnud, sest enne hõivasid selle tanki USA väed. Kuna masinale plaanitava 88 mm suurtüki valmimine firmas Krupp viibis (lõplikult jäigi see välja töötamata), otsustati masinale esialgu paigaldada 75 mm suurtükk, mürsu algkiirusega 1250 m/s ning rauapikkusega 100 kaliibrit. Huvitav on veel märkida, et samaaegselt projekteeritav tank E-50 oli peaaegu identne Panther II-ga.
Lahinguristsed said PzKpfw V-d Kurski lahingus, kus väegrupp Süd koosseisus osalesid lahingus 51. ja 52. pataljon, millega oli ühendatud "PantherBrigade 10". Brigaadi koosseisu kuulus 192 tanki, millest kaotati tehnilistel põhjustel ja lahingutegevuses märkimisväärne osa.
Hiljem osalesid Pantherid idarindel ja Itaalias ning pärast liitlaste maabumist Normandias ka Läänerindel.
Massilisuse poolest oli see teine saksa tank ning sõja lõpul sai sellest Hitleri-vastase koalitsiooni vägedele üks peamisi ja ohtlikumaid vaenlasi. 1945. aasta 10. aprilli seisuga kuulus Panzerwaffe koosseisu 627 tanki Panther.
Saksamaa liitlastel Panthereid Teises maailmasõjas polnud, kuigi sellekohaseid plaane oli peetud. Nimelt, veebruaris 1943 toimusid Roomas Saksa-Itaalia läbirääkimised litsentsi andmises Itaaliale Pantheri tootmiseks kohapeal. Tootmisse otsustati anda Panther II firmas Fiat ning tellimuses nähti ette igas kuus 50 tanki. Toodetav masin oli ette nähtud Itaalia armee tarbeks. Tootmisraskused (Itaalial ei jätkunud terast ega värvilist metalli) ja Itaalia kapituleerumine tõmbasid sellele plaanile kriipsu peale.
Juulis 1944 tellis ka Saksamaa liitlane Ungari 5 Pantheri G-mudelit, kuid seegi tellimus jäi täitmata. Tõsiselt oli Pantherist huvitatud ka jaapanlased. Ühe Pantheri nad isegi ostsid, nagu ka Tiigri, kuid kumbki masin ei jõudnud Jaapanisse.
Ainuke riik Saksamaa kõrval, kes reaalselt Teise maailmasõja ajal Pantherit omas, oli Šveits (kui välja jätta trofeeks saadud masinad), nimelt 1943. aastal ostis Šveits Saksamaalt PzKpfw V Panther Ausf. A.
Pärast Teist maailmasõda olid Pantherid kasutusel Tšehhoslovakkia (umbes 70 tanki), Ungari ja Prantsuse (50 tanki) armees. Prantsusmaal oli nendega relvastatud kuni 1947. aastani 503. tankirügement, mis paiknes Mourmelon le Grandis.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: PzKpfw V Panther |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
