tänav Tartus From Wikipedia, the free encyclopedia
Puiestee tänav (saksa keeles Alleestraße) on tänav Tartus. Ta on veidi alla 3 km pikk.[1]
 |
See artikkel räägib Tartu tänavast; Viljandi tänava kohta vaata artiklit Puiestee tänav (Viljandi); Jõgeva tänava kohta vaata artiklit Puiestee tänav (Jõgeva) |
Tänav algab Põllu tänava ristist, kus Aruküla tee jätkub Puiestee tänavana. Tänav kulgeb kuni ristumiseni Jaama tänavaga Paju ja Männi tänava ristmikul.
Puiestee tänaval on algusest lõpu poole minnes ühine ristmik Põllu tänavaga (paremalt), Muru tänavaga (paremalt), Ujula tänavaga (vasakult), Nurme tänavaga (paremalt), Lubja tänavaga (risti), Risti tänavaga (paremalt), Liiva tänavaga (risti), Narva maanteega (risti), Kingu tänavaga (vasakult), Mäe tänavaga (risti), Roosi tänavaga (risti), Kasarmu tänavaga (vasakult), Raatuse tänavaga (vasakult), Peetri tänavaga (paremalt), Pärna tänavaga (vasakult) ja Jaama tänavaga (risti).[1]
Puiestee tänav on peamine tee, mida mööda Tartust Jõgeva poole sõidetakse. Vastav maantee kannab järjenumbrit 39.[1]
Puiestee tänav ristub Narva maanteega Tartu Peetri kiriku juures. Puiestee tänava serva jäävad Uus-Jaani kalmistu, Vana-Peetri kalmistu ja Uus-Peetri kalmistu. Aadressil Puiestee tänav 78 asub Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž.
Suurim majanumber Puiestee tänaval on 128[1].
Puiestee tänaval asuv sõjaväelinnak koosneb kümnetest eri ajal ehitatud hoonetest ja seal, Krasnojarski kasarmutes, 20. sajandi alguses asus Venemaa keisririigi 23. jalaväediviisi 95. Krasnojarski jalaväepolgu osad. Tartu linna piiril paiknenud kasarmukompleksi hakati planeerima Jaama mõisa maadest eraldatud alale. 1913. aastast pärit piirkonna plaanil on kokku 29 erineva funktsiooniga hoonet, sealhulgas tellistest kahekorruseline kasarmuhoone, tall, erinevad kuurid, laohooned, vankrikuurid, pesuköök, saun, kuivatusmaja, kasarmubarakid ja kirik koos sööklaga. Territoorium asus alal, mis piirneb praeguste Kasarmu ja Puiestee tänavaga loodes ja edelas ning Jänese tänava mõttelise pikendusega kirdes ja kirde-edelasihilise joonega praeguste Raatuse ning Pärna tänava vahel.
Eesti Vabariigi ajal 1920.–1930. aastatel Lembitu kasarmud, kus paiknes Ratsarügement ja 2. üksik jalaväepataljon ja olid alates 1940. aastast NSV Liidu okupatsioonivägede kasutuses. Teise maailmasõja ajal hävisid mitmed hooned Lembitu platsil, sealhulgas kahekorruseline kasarmuhoone. Nõukogude perioodil toimusid ulatuslikud ümberehitustööd, mille käigus laienes kasarmuplats koos hoonetega loode suunas endise Jaama mõisa maadele. Uusehitistena kerkisid mitmed kivi- ja paneelmajad, töökojad ning garaažid[2]. Eesti iseseisvuse taastamise järel asus seal Eesti kaitseväe Tartu kompanii, mis formeeriti hiljem Tartu üksikuks jalaväepataljoniks. Tartu Üksik-jalaväepataljon oli linnakus kuni 2002. aastani. Algupärasest Krasnojarski jalaväepolgu hoonestikust on ainus täiel määral säilinud hoone kivitall (Jänese tänav 23), kus tegutseb Tartu Ratsakool.
Aadressil Puiestee tänav 9/11 tegutses enne teist maailmasõda AS Tartu Telefonivabrik.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
