From Wikipedia, the free encyclopedia
Preisimaa provintsid moodustasid peamised Preisi kuningriigi haldusüksused pärast Preisimaa reforme.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2014) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
.jpg)
Pärast Saksa-Rooma riigi kaotamist aastal 1806 ja Viini kongressi aastal 1815 said mitmed Saksa riigid nominaalse suveräänsuse. Siiski tekitas taasühendamise protsess, mis kulmineerus Saksa keisririigi loomisega aastal 1871, riigi, mis moodustus mitmest vürstkonnast ja milles domineeris üks neist, Preisi kuningriik, pärast seda, kui see oli lõplikult alistanud oma Austria rivaali. Selle territoorium kattis umbes 60% territooriumist, millest sai Saksa Riik.
Saksa Liit loodi aastal 1815 Viini kongressil ja Preisi kuningriik oli selle liige kuni kaotamiseni aastal 1866 pärast Austria-Preisi sõda.
Preisimaa oli esialgu jaotatud 10 provintsiks. Iga provintsi ametissenimetatud pea oli Oberpräsident. Igal provintsil oli ka oma Maapäev (Provinziallandtag). Preisimaa provintsid jagunesid edasi Regierungsbezirkideks.
Lääneprovintsid:
Aastal 1822 loodi Alam-Reini ja Jülich-Kleve-Bergi provintsidest Reini provints.
Idaprovintsid (Ostelbien):
Aastal 1829 loodi Lääne-Preisimaa ja Ida-Preisimaa provintside ühendamisel Preisimaa provints, mis kestis aastani 1878. Olles Preisi kuningriigi osa (s.o endised hertsoglik ja kuninglik Preisimaa), ei olnud selle territoorium, nagu ka Suur-Poola Poseni territoorium, Saksa Liidu osa.
Aastal 1850 loodi Lõuna-Saksamaal annekteeritud Hohenzollern-Hechingeni ja Hohenzollern-Sigmaringeni vürstkondadest Hohenzollerni provints.
.svg)
Austria-Preisi sõja tulemus lõpetas püüdluse suurele ühisriigile, mis oleks koosnenud nii Saksamaast kui ka Austriast. Selle asemel loodi Preisimaa juhtimisel Põhja-Saksa Liit, ja pärast Prantsuse-Preisi sõda kuulutati aastal 1871 välja Saksa keisririik. Saksa keisririik kaotati aastal 1918 pärast Esimest maailmasõda. Aastast 1875 olid provintsidel organid, mis koosnesid kohalikust omavalitsusest igast maa- ja linnakogukonnast (Landkreis ja Stadtkreis) delegeeritud esindajate kaudu, mis moodustasid provintsimaapäeva (Provinziallandtag, 6 aastaks), mis valis endi seast selle omavalitsuse pea (Landesdirektor, 6–12 aastaks) ja provintsivalitsuse (Provinzialausschuss), samuti osana üleüldisest Preisimaa kuninglikust administratsioonist, teostades järelevalvet – provintsitasandil – omavalitsuslikele kogukondadele, samuti igale ringkonnale (Regierungsbezirk). Sel eesmärgil nimetas Preisimaa siseasjade minister ülempresidendi (Oberpräsident) igale provintsile, kes täitis oma ülesandeid Preisimaa valitsuse abil - nimetades provintsinõukogu (Provinzialrat).
Pärast Saksa keisririigi langust taastati Preisi kuningriik vabariikliku valitsusega kui Preisimaa Vaba Riik. See pidi loovutama peaaegu kõik Poseni ja Lääne-Preisimaa provintsidele kuulunud territooriumid äsjaloodud Poola riigile ja Rahvasteliidu mandaadiga Danzigi vabalinnale. Väiksemaid alasid loovutati Belgiale (Eupen-Malmedy, varem Reinimaa), Tšehhoslovakkiale (Hlučíni piirkond, varem Sileesia), Taanile (Lõuna-Jüütimaa, varem Schleswig-Holstein), Rahvasteliidu mandaadile Memeli piirkonnas (varem Ida-Preisimaa), Poolale (Ülem-Sileesia idaosa, varem Sileesia provints), ja Rahvasteliidu mandaadile Saarimaal (varem Reinimaa). Preisimaa ja selle provintsid eksisteerisid ametlikult edasi, kuigi poliitilise kontrolli võttis lõpuks üle Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei pärast oma võimuletõusu aastal 1933. Nii Preisimaa kui ka Kolmas Riik kaotati pärast Teise maailmasõja lõppu aastal 1945.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
