Remove ads
From Wikipedia, the free encyclopedia
Koblenz on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Reini ääres Moseli suudmes. Suurtest linnadest asuvad Koblenzi läheduses Mainz (90 km ülesvoolu) ja Bonn (60 km allavoolu). Enne 1926. aastat kasutati ka nimekuju Coblenz.
Koblenz | |||
---|---|---|---|
| |||
Koblenzi vanalinn | |||
Pindala: 105 km² | |||
Elanikke: 115 298 (31.12.2023)[1] | |||
Koordinaadid: 50° 22′ N, 7° 36′ E | |||
2005. aastal elas linnas 106 600 inimest ja 2008. aastal 106 300 inimest.
Linnas on Bundeswehri hangete asutus.[2]
Gallia sõjas lasi Caesar aastal 55 eKr Koblenzi lähedal ehitada silla üle Reini jõe. Koblenzis on välja kaevatud roomlaste asula varemed, mis pärinevad umbes aastast 20 eKr. Aastal 8 eKr rajasid roomlased sinna kindluse Castellum apud Confluentes ('kindlus jõgede kokkuvoolu kohas'). See andis alust 1992 tähistada linna 2000. aastapäev. Koblenz on üks vanimaid saksa linnu (vanim on Köln).
5. sajandi keskel vallutasid frangid roomlaste asula ja Koblenzist sai frangi kuningate residents. 882. aastal hävitasid linna normannid.
Heinrich II kinkis 1018 frankide kuningalossi Trieri peapiiskop Poppo von Babenbergile. Alates 1198. aastast kuulus Trieri peapiiskop kuurvürstide nõukokku. 13. sajandil hakkas Koblenz Reini Liidu liikmena kiirelt arenema ning Koblenzi õitseng kestis kuni Kolmekümneaastase sõjani. 1632 vallutasid linna Rootsi väed ja loovutasid selle prantslastele. Saksa-Rooma riik võttis 1636 linna tormijooksuga tagasi. 1688 vallutasid prantslased taas Koblenzi ja hävitasid selle vanalinna.
1794 vallutasid Koblenzi revolutsioonilise Prantsusmaa väed François Marceau juhtimisel, kes küll ise lahingus langes. Koblenz liideti Prantsusmaaga ja sai 1801 Luneville'i lepinguga Reini-Moseli departemangu keskuseks. 1814 vallutasid linna Vene väed. Viini kongress andis 1815 linna Preisimaale ja 1822. aastast asus Koblenzis Preisimaa Reini liidumaa valitsus. Esimese maailmasõja ajal okupeerisid Koblenzi taas Prantsuse väed ja selleks, et linna nimi (Coblenz) oleks vähem prantsuspärane, hakati seda 1926. aastast kirjutama K-tähega (Koblenz).
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.