Prantsuse köök

Prantsuse köök on Prantsusmaal levinud toidutraditsioon. See on saavutanud ülemaailmse kuulsuse peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega.

Mereannid on tähtis osa Prantsuse köögist

Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, õlipuid ja seeni – šampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsama kliima ja viljaka pinnase tõttu on põllumajandus, puuvilja- ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine mitmekesine, liigi- ja sordirohke.

Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus säiliksid maksimaalselt. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on lai. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Kastmete koostis on väga mitmekesine. Pole ime, et Prantsuse köök on suurel määral mõjustanud Euroopa toitlustamist ja paljud tuntud toidunimetused pärinevad prantsuse keelest. Muide, Prantsuse toidud kannavad tihti päritolu – maakoha, esmaselt valmistanud koka või seda toitu eelistanud inimese nime.

Toite serveeritakse kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad soojendatakse. Toidud asetatakse nii, et on selgelt näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt, hapendamata.

Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kella 13.30–14 antav eine (déjeuner) ja kella 17–18 ajal söödav lõuna (diner).

Eine koosneb järgmistest toitudest:

• Väikesed külmad suupisted (hors d´oeuvres) – võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vms, tavaliselt 3–4 liiki. Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena.
• Munatoit – omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes.
• Kalatoit – väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vms.
• Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega.
• Aedviljatoit (légume) – soojad herned, aedoad, lillkapsas, artišokk. Võib olla üleküpsetatud (gratin).
• Salat (season) – enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliiviõli sidrunimahlaga.
• Juust (inglise kombe järgi tuuakse see lauale pärast magustoitu).
• Magustoit (entremets) – tort, kook, puding, suflee või vorm.
• Puuvili (dessert) – kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott.
• Kohv

Lõunasöögil on välja kujunenud järgmine toidusedel:

• Puljong – (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega.
• Kala – keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega.
• Liha – enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega.
• Aedviljatoit – keedetud, praetud, hautatud, vorm.
• Salat – värskest toorest lehtköögiviljast või juurviljadest. Palju kasutatakse vars- ja juursellerit.
• Juust – Camemberti juust, Roqueforti juust, parmesan jt.
• Magustoit
• Puuvili
• Kohv

Nagu näha, erineb Prantsuse toidusedel veidi Eesti tavadest: salat ja aedvili antakse omaette toiduna, mitte soojade liha- ja kalatoitude kõrvale. Menüüst võib mõne toidu välja jätta, kuid järjekorda ei muudeta.

Tainaliikidest on eelistatud leht-, biskviit- ja keedutainas. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid pagaritooteid.

Välislingid