Remove ads
Pipi Pikksukk (rootsi keeles Pippi Långstrump) on paljude Astrid Lindgreni raamatute tegelane. Karakteri lõi kirjanik oma tuttava, Sonja Melini põhjal.[1]
 |
See artikkel räägib tegelasest; samanimeliste teoste kohta vaata lehekülge Pipi Pikksukk (täpsustus) |
Tema täielik nimi on Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk (rootsi keeles Pippilotta Viktualia Rullgardina Krusmynta Efraimsdotter Långstrump).
Esimene raamat Pipist ilmus 1945. Selle pealkiri oli "Pippi Långstrump" ("Pipi Pikksukk") ja selle oli illustreerinud Ingrid Vang Nyman. Eesti keeles ilmus see teos 1968. aastal Vladimir Beekmani tõlkes kirjastuses Eesti Raamat originaalillustratsioonidega. 2016. aastal ilmus eesti keeles teose viies trükk.
Pipi elab Rootsi mereäärse väikelinna servas pisikeses majas, Segasumma suvilas. Maja on kunagi ostnud Pipi isa, et vanaduspõlves sinna elama asuda. Pipi elab üksinda, ilma ühegi täiskasvanuta. Tema isa on Eefraim Pikksukk, laeva Keksutaja kapten. Pipi suundub Segasumma suvilasse pärast seda, kui torm on puhunud isa üle parda merele. Pipi on veendunud, et isa ei ole uppunud, vaid lained on kandnud ta ühe väikese lõunamere saare randa ning isast on saanud neegrikuningas. Hiljem selgubki, et Pipi isa on Kurrunurruvutisaare ainuvalitseja kuningas Eefraim I. Pipi ema on surnud siis, kui tüdruk oli alles väga väike. Ise ütleb Pipi oma vanemate kohta nii: "Minu isa on kuningas ja ema on ingel taevas, mitte igal lapsel ei ole niisugusi vanemaid".
Pipi on silmatorkava välimusega. Tema tulipunased juuksed on seotud kahte patsi nii tugevasti, et need hoiduvad peast eemale. Tema nägu on tedretäppe täis. Jalas kannab ta eri värvi sukki ja tema kingad on mitu numbrit suuremad kui vaja. Kingad ostis Pipile isa, jättes ruumi kasvamise jaoks. Kleidi õmbles Pipi endale ise ja kasutas selleks riidetükke siit ja sealt, sest ainult ühest kangast ei olnud piisanud.
Pipi ei käi koolis ega oska sellepärast kuigi hästi kirjutada ega lugeda. Ta suhtleb inimeste väga sirgjooneliselt ja ausalt, ehkki Pipi ei soovi kunagi kedagi solvata. Tänaval kõnnib ta vahel tagurpidi, sest ei viitsi ümber pöörata ning kinnitab, et on käinud maal, kus inimesed kõnnivadki tagurpidi.
Pipil on kodus ahv Härra Nilsson ja hobune, kes elab verandal – Pipi sõnul sellepärast, et köögis oleks ta jalus ja magamistoas hobusele ei meeldiks. Kui Pipi hobusega linnakeses kappab, siis teeb ta seda sellise hooga, et kabjaplagin kostab kaugele ning aknaraamid värisevad. Õlgkübarat kandev härra Nilsson on Pipiga alati kaasas, istudes tüdruku õlal.
Pipi on koos isaga palju aastaid merd sõitnud ning kogu maailmas külastanud erisuguseid kummalisi paiku ja kohanud inimesi, kes on Pipi sõnul märksa veidramad kui rootslased. Ta pajatab sageli oma mälestusi. Näiteks kõneleb Pipi Shanghai mehest Hai Shangist, kelle kõrvad olid nii suured, et nende alla mahub kogu tema suguvõsa vihmavarju, või ühest Rio poisist, kes kasvas mitu meetrit päevas, kuni ulatus keelega päikest limpsama. Ta kinnitab, et Rootsi lapsed armastavad korrutustabelit ning saavutavad suurepäraseid tulemusi sülitamise võistlustel. Pipi sõnul on selles eriti osav Tommy ja Annika õpetaja, kelle jooksu pealt sülitamisele elab vaimustusega kaasa kogu linnarahvas. Ta räägib, et Argentinas on koolitükkide tegemine rangelt keelatud ning iga laps, kes teab, kui palju on kokku seitse ja viis, pannakse karistuseks nurka seisma. Pipi tunnistab, et ta luiskab ning kinnitab, et valetada on väga inetu. Samas aga nendib Pipi, et tema isa on veel suurem luiskelugude vestja. Hiljem kinnitab isa Eefraim, et nii see tõesti on - tal olevat Kurrunurruvuti saarel valede rääkimise õhtu, ning mida rohkem kuningas Eefraim rahvale valetab, seda kõvemini tema alamad hakkavad taguma trumme.
Isalt päris Pipi kohvri kuldmüntidega ja üleloomuliku füüsilise jõu. Pipi on maailma kõige tugevam tüdruk ning saab hõlpsalt jagu kahest tema koju tunginud vargast, keda ta sunnib öö läbi endaga kammipilli järgi polkat tantsima. Ta võidab tsirkuse jõumeest Kanget Adolfit ja peaaegu võidab oma isagi, nii et ta võib olla maailma kõige tugevam inimene üldse. Hobuse ülestõstmine on talle täiesti tavaline tegu. Kergesti saab ta jagu huligaanide kambast. Vihasel härjal murrab Pipi sarved peast ning laseb end puksida, ise naerdes, et härg lõpetaks tema kõditamise. Pipi suudab vähimatki vigastust saamata alla hüpata kõrgelt kaljult, võidelda näljaste haidega ning sõidab Kurrunurruvuti saarel tünni sees joast alla. Kui kaks politseinikku tulevad teda lastekodusse viima, mängib Pipi nendega katusel turnides kulli ning tõstab nad hiljem värava taha, kuid annab kummalegi tänutäheks omaküpsetatud piparkooke, sest politseinikud on Pipi sõnul pärast rabarbrikreemi parim asi maailmas.
Teos lõpeb talveõhtuga, mil naabermajas elavad sõbrad Tommy ja Annika silmavad Pipit, kes istub üksi Segasumma suvila köögis ja vaatab värelevat küünlaleeki. Lapsed arutlevad, et Pipi paistab väga üksildasena, ja otsustavad talle järgmisel päeval taas külla minna. Siis kustutab Pipi küünla.
Remove ads
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads