Pille Penjam (sündinud 17. jaanuaril 1981 Tallinn) on eesti keeleteadlane ja arst.
Haridus
Pille Penjam lõpetas 1998 Tallinna Reaalkooli ja 1999 G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli.
Aastatel 2000 kuni 2005 õppis ta Tartu Ülikoolis matemaatikat ja eesti keelt ning lõpetas mõlemad erialad bakalaureuse kraadiga. Samuti lõpetas Penjam 2005 magistrantuuri eesti keele alal tööga "tulema-verbi leksikaalsest ja grammatilisest kasutusest ning modaalse funktsiooni kujunemisest eesti kirjakeeles 17.–20. sajandil" (juhendaja Külli Habicht). 2008. aastal lõpetas Tartu Ülikoolis doktorantuuri väitekirjaga samal alal – "Eesti kirjakeele da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid" (juhendajad Ilona Tragel ja Külli Habicht).[1]
Aastatel 2008–2015 õppis ta Tartu Ülikoolis arstiteadust ja töötab alates 2015. aastast arstina Ida-Tallinna Keskhaiglas.[1]
Töökohad
Pille Penjam oli aastatel 2005–2006 ja 2008 Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele õppetooli erakorraline teadur. Loengukursused: eesti keele ajalugu, eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus.
Ta on ajakirja Oma Keel toimetuskolleegiumi liige (2006–). Emakeele Seltsi liige (2004–). Üliõpilastööde Riikliku konkursi diplom (2004), Eesti TA üliõpilastööde konkursi II preemia (2005).
Uurimisvaldkonnad
Pille Penjami uurimisvaldkonnad on eesti vana kirjakeel, verbikonstruktsioonid ja modaalsus eesti keeles. On avaldanud 20 teadustrükist.
Teosed
- Jussiivi kasutusest eesti vanemas kirjakeeles. // Emakeele Seltsi aastaraamat 2004. Tallinn, 2005;
- Development of the modal function of the verb tulema `come´ in written Estonian. // Linguistica Uralica 3 (2006) 3;
- Kaassõna keeleuurija ja -kasutaja käsutuses (kaasautor K. Habicht). // Emakeele Seltsi aastaraamat 2006. Tallinn, 2007;
- da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid 17. sajandi kirjanduses. Emakeele Seltsi aastaraamat 2008. Tallinn, 2009;
- Eituskategooria Heinrich Stahli eesti keeles. // Emakeele Seltsi aastaraamat 2009. Tallinn, 2010;
- Kas `-tahtma-´ tahab abiverbiks (kaasautorid K. Habicht, I. Tragel). // Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri 1 (2010) 2.
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
