Piimakarjakasvatus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Piimakarjakasvatus on loomakasvatuse haru, kus tegeletakse piimaveiste aretamise ja pidamisega piima saamise eesmärgil.[1]
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2023) |
Ajalugu
Tarvas ehk ürgveis on tänapäeva veise eelkäija.[2] Levialaks oli tarval Kaukaasia, Põhja-Aafrika, Väike-Kaukaasia ja peaaegu kogu Euroopa. Eeldatav tarva kodustamise vahemik oli aastatel 8000–6000 e.m.a.[2] 1627. aastal suri viimane tarvas Poola territooriumil.[2] Välimuselt oli tarvas lihaseline, pikkade jalgade, sirge selja, võimsa kaela ja teravate sarvedega.[2]
.png)
Konstitutsioon ja välimik
Konstitutsioon
P. Kulešovi klassifikatsiooni järgi kuulub piimalehm kehaehituselt piimaveiste tüübi hulka. Neil on õhuke nahk, kerge luustik ja nõrgalt arenenud lihastik.[3] Tänu hästi arenenud hingamis- ja seedeelunditele on neil intensiivne ainevahetus, mistõttu nimetatakse neid ka hingamistüüpi veisteks.[4]
Välimik
Sündides kaalub terve vasikas 40–50 kg, suguküpseks saades (15 kuu vanuselt) 400 kg, täiskasvanud piimalehm kaalub 680–770 kg.[4]
Ideaalsel piimalehmal on tugevad jalad ja terve udar, olulist rolli mängib ka udarakinnitus ning nisade kuju ja asetus.[3]
Piimaveisetõud ja aretus
2020. aastal oli Eestis 81 025 piimaveist, kellest 85,4% oli eesti holsteini tõugu, 13,5% eesti punast tõugu ja 0,8% eesti maatõugu.[5]
Piimaveised
Tänapäeva piimaveisetõuge aretatakse eesmärgiga toota võimalikult stabiilselt kvaliteetset piimatoodangut, aga rõhku pannakse ka valgutoodangu parandamisele.[3] Selleks, et lehm saaks piima toota, peab ta aastas vähemalt korra tiinestuma.[6] Kõige populaarsemad piimaveisetõud Eestis on eesti holstein ja eesti punane, maailmas džörsi ja äärširi.[5][7]
Piima-lihaveised
Piima-lihaveise tõugudel on oluline osa piima ja veiseliha tootmisel.[8] Piima-lihaveiste puhul on suur tähtsus nii nende liha omadustel kui ka piima kvaliteedil.[9] Maailmas on kõige laialdasemalt kasutatavad piima-lihaveiste tõud dexter, simmental ja šorthorn.[9]
Saadused
2020. aastal oli Eestis piimaveiste kogutoodang 841 459 tonni.[5]
Kui piimaveist pole enam majanduslikult otstarbekas pidada, siis viiakse loom tapamajja ning temast saadakse liha. Noori pulle kasvatatakse tihti 16–18 nädala vanuseni, et neist saada vasikaliha.[10]
Piimaveiste kasvatamise kõrvalsaadusena saab lisaks piimale ja lihale veel nahka, rasva ja želatiini.[10]
Piimast valmistatakse piimatooteid, nagu näiteks või, juust, jogurt.[10]
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.