From Wikipedia, the free encyclopedia
Aleksandria tuletorn ehk Pharose tuletorn (vanakreeka keeles ὁ Φάρος τῆς Ἀλεξανδρείας) oli maailma vanim teadaolev tuletorn, üks antiikaja seitsmest maailmaimest. See asus Ptolemaiose Egiptuses Aleksandria sadamas Pharose saarel ning valmis aastal 279 eKr. Mitme sajandi vältel oli see üks kõrgemaid ehitisi kogu maailmas. Selle tipus asus 7 meetri kõrgune merejumal Poseidoni pronkskuju.
Kolm 956. ja 1323. aasta vahel toimunud maavärinat muutsid torni rusuhunnikuks. Eluea pikkuselt oli Aleksandria tuletorn antiiksete maailmaimede seas kolmas (Halikarnassose mausoleumi ja tänini säilinud Giza püramiidide järel). 1480. aastal kasutati viimaseid tornist säilinud kive Qaitbay kindluse rajamisel samasse paika. 1994. aastal avastasid Prantsuse arheoloogid mõned tuletorni jäänused Aleksandria Idalahe põhjas.
Algselt oli Pharos vaid saareke Niiluse delta lääneserva lähedal. 332 eKr rajas Aleksander Suur Pharose vastu maakitsusele Aleksandria linna ning ühendas saare rannikuga muuli abil.[1] Muuli nimeks said Heptastadion ("seitse staadioni"), kuna selle pikkus oli 1260 m ehk peaaegu seitse kreeka pikkusühikut staadioni. Muulist itta jäi Suur laht, mis tänapäeval on merele avatud laht; läände jäi Eunostose sadam, mille sisebassein Kibotos on nüüd kasvanud suureks laheks.
Uusaegse linna laiendus senise Suure väljaku ja Ras al-Tiini rajooni vahel on rajatud mudale, mis ajapikku laienes ja hävitas muuli. Tänapäeval on Ras al-Tiin viimane jäänus Pharose saarest, tuletorni asukoha idaservas on aga meri laiali kandnud.
Majakas ehitati 3. sajandil eKr. Pärast Aleksander Suure surma 32 aasta vanuselt kuulutas ennast Egiptuse kuningaks Ptolemaios I Soter, Potolemaioste dünastia rajaja. Peatselt andis ta käsu majakaehituseks. Ehitis valmis tema poja, Ptolemaios II Philadelphosse valitsusajal. Ehituseks kulus 12 aastat ning 800 talenti. See sai eeskujuks kõigile hilisematele tuletornidele. Valgust andis tornitippu ehitatud ahi, põhiliseks ehitusmaterjaliks olid suured lubjakivitükid.
Straboni teatel lasi Sostratos paigaldada tornile metalltähtedest pühenduskirja "päästvaile jumalaile". hiljem kirjutas Plinius Vanem ekslikult, et Sostratos oli torni arhitekt.[2] 2. sajandil pKr väitis satiirik Lukianos, et Sostratus kirjutas oma nime kivile, mis oli kaetud krohvikihiga, mis omakorda kandis kuningas Ptolemaiose nime. Nii jäi Sostratose nimi kestma, kui Ptolemaiose oma oli ammu murenenud.[3]
Judith McKenzie kirjutab, et "araabia kirjeldused tuletornist on märkimisväärselt sarnased, ehkki seda parandati korduvalt, eriti maavärinate tõttu. Nende kõrgusehinnangud kõiguvad vaid 15%, jäädes umbkaudu 103 ja 118 meetri vahele, tuletorni alus olnud aga 30 korda 30 meetrit... Araabia autorite järgi oli tornil kolm korrust, mis olnud järjestikku ruudukujuline, kaheksanurkne ja ringikujuline, kõige alla aga suur kõrge platvorm".[4]
Pikima kirjelduse esitas "araabia rändur Abou Haggag Youssef Ibn Mohammed el-Balawi el-Andaloussi, kes külastas Pharost turistina 1166. aastal."[5]
Suurtest heledatest tahutud lubjakivitükkidest tornil oli niisiis kolm korrust: alumine ruudukujuline, keskmine kaheksanurkne ning ülemine ringikujuline. torni tipus paiknes peegel, mis peegeldas päeval päikesevalgust, öösiti põles aga tuli. Aleksandrias vermitud rooma mündid kujutavad ehitise nelja nurga juures ka Tritoni kujusid. Torni tipus seisis Poseidoni või Zeusi kuju.[6] Pharose tuletorn oli ehitatud sideaineta ning kive liitis sulatina, et müürid lainete löökidele vastu peaksid..[7]
796. aastal võis tuletorn kaotada ülakorruse, mida nähtavasti polnud sajandi vältel parandatud. Mõne teate kohaselt ehitas sultan Ahmad ibn Tulun (868–884) ülakorruse asemele kupliga mošee, kuid see ei sobi geograaf Muhammad al-Idrisi teatega, et tema külaskäigu ajal 1115. aastal toimis ehitis endiselt tuletornina.[viide?]
956. aasta maavärinas sai hoone tugevalt kannatada, sama kordus 1303 ja 1323. Kaks viimast maavärinat kahjustasid torni sedavõrd, et Araabia ränduri Ibn Battuta väitel ei saanud varemetesse enam siseneda. Jäänused hävitati 1480. aastal, kui Egiptuse sultan Qaitbay ehitas tuletorni platvormile viimastest kividest kindluse.
1994. aastal leidis tuletorni varemed Aleksandria Idalahest Prantsuse arheoloogide meeskond Jean-Yves Empereuri juhtimisel.
Tuletorni varemete asukoha geograafilised koordinaadid on 31° 12′ 51″ N, 29° 53′ 6″ E.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
