Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikaid on umbes 1500 liiki.[1]
Pruunvetikad | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Kromalveolaadid Chromalveolata |
Hõimkond |
Heterokondid Heterokontophyta |
Klass |
Pruunvetikad Phaeophyceae |
Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres.
Süstemaatika
Üldjuhul käsitletakse pruunvetikaid klassi (Phaeophyceae) tasemel, harvem hõimkonna pruunvetiktaimed (Phaeophyta) tasemel. Kui pruunvetikaid käsitletakse hõimkonna tasemel, siis kuulub siia vaid üks klass – Phaeophyceae.
Bioloogia
Suur osa pruunvetiktaimi on makroskoopilised ning elavad valdavalt jahedate mererannikute põhjas, kuuludes fütobentosesse. Nende optimaalne kasvupiirkond on 6–15 meetrit.
Pruunvetikatele annavad iseloomuliku värvuse pigment fukoksantiin ja teised ksantofüllid. Pruunvetikate rakkudel on kujunenud iseloomulikud moodustised – füsoodid, mis sisaldavad parkaineid (tanniine).
Sigimine ja areng
Pruunvetikad paljunevad vegetatiivselt, suguliselt ja eoseliselt.
Pruunvetikad inimkasutuses
Pruunvetikad sisaldavad suhteliselt palju joodi ja muid mikroelemente, mistõttu neid kasutatakse väetisena ja meditsiinis kilpnäärme alatalitluse korral. Viimasel ajal[millal?] valmistatakse pruunvetiktaimedest ka preparaate, mis aitavad organismist väljutada radioaktiivseid aineid.
Viited
Kirjandust
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.