Pereslavl-Zalesski
From Wikipedia, the free encyclopedia
Pereslavl-Zalesski on linn Venemaal Jaroslavli oblastis, Pereslavli rajooni keskus. Asub Pleštšejevo järve lõunakaldal kohas, kus sinna suubub Trubež, 130 km Moskvast kirdes.
 |
See artikkel on Venemaa linnast; Ukraina ajaloolise linna Perejaslavi kohta vaata artiklit Perejaslav, Venemaa ajaloolise linna Pereslavl-Rjazanski kohta vaata lehekülge Rjazan. |
| Pereslavl-Zalesski | |||
|---|---|---|---|
| [ peresl'avl zal'esski ] | |||
| |||
 Vaade Pereslavl-Zalesski kesklinnale | |||
.png) .png) Pereslavl-Zalesski lipp
Pereslavl-Zalesski vapp
| |||
| Pindala: 22,9 km² | |||
Elanikke: 38 649 (1.01.2018)[1] 
| |||
| Koordinaadid: 56° 44′ N, 38° 51′ E | |||
.svg)  | |||
Linnas asuvad Venemaa TA Programmisüsteemide Instituut, "Kodaki" keemiakombinaat, tekstiilitööstus ja õmblusvabrik. Toiduainetest toodetakse leiba ja juustu. On ka masinaehitusettevõte ja tubakavabrik.
Linna lähedal asub auruvedurite muuseum. Linna piiril asub Kleštšenski kompleks, 11. sajandist pärit Kleštšini linna muldvallid. Linnas on Fjodorovi ja Nikolski nunnaklooster ning Troitski Danilovi ja Nikitski mungaklooster. Upenski-Goritski klooster ei tegutse. On ka palju kirikuhooneid.
Pleštšejevo järve ümbrus oli asustatud juba meie ajaarvamise alguses, kui seal elasid soomeugrilased.
Linna, algselt Perejaslavl-Zalesski asutas 1152 Juri Dolgoruki Zalesje pealinnaks. Nime võttis ta Lõuna-Vene aladel asunud Perejaslavli järgi; alles hiljem lühenes nimi Pereslavliks. Pereslavl-Zalesski on võimalik tõlkida ka "metsatagune Pereslavl". Linnaks sai ta 1178.
Dmitri Aleksandrovitš, kes oli 1276–1294 (vaheajaga) Vladimiri suurvürst, elas ise Pereslavlis, mistõttu see oli sellal faktiliselt Vladimiri vürstiriigi pealinn. 1302 liideti Pereslavl-Zalesski Moskva vürstiriigiga.
1382. aastal ja 1408. aastal vallutasid ja röövisid linna paljaks Kuldhordi väed, 1608. aastal Segaduste ajal Rzeczpospolita väed.
1692 rajas Moskva tsaar Peeter I Pleštšejevo järvele väikese laevastiku, millest kasvas välja Venemaa sõjamerelaevastik.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
