Palm Springs (California)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Palm Springs on linn Ameerika Ühendriikides California osariigis Riverside'i maakonnas. Palm Springs paikneb Coachella orus asuvas Colorado kõrbes ja on Indio järel suuruselt teine linn Coachella orus. Palm Springs asub San Bernardinost umbes 89 km idas, Los Angelesest 172 km idas, San Diegost 198 km kirdes ja Phoenixist 431 km läänes.
| Palm Springs | |||
|---|---|---|---|
| |||
Pindala: 246 km²[1]  | |||
|
Elanikke: 44 575 (1.04.2020)[2]
| |||
| Koordinaadid: 33° 49′ N, 116° 32′ W | |||
 | |||
Arvestuslik elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 44 575.[3] Palm Springsi pindala on umbes 245 km², millega see on maakonna suurim linn.
Esimest korda kasutati nime Palm Springs United States Topographical Engineersi kaardil 1853. aastal.[4] Ameerika keeleteadlase William Brighti kohaselt viitab sõna palm California kohanimedes kiulisele vašingtooniapalmile (Washingtonia filifera), mida kasvab Palm Springsi piirkonnas rohkelt.[5] Varem on kasutatud ka nimekujusid Palmetto Spring ja Big Palm Springs.[6]
Piirkonna esiasukad olid kahuilja indiaanlased, kes elasid väikeste kogukondadena San Jacinto mäe ja San Gorgonio mäekuru ümbruses ning Colorado kõrbes.[7] Kahuiljad pidasid San Jacinto mäge pühaks, kuna see oli võimsa deemoni Tahquitzi (Ta-co-wits) elupaik.[8] Kahuiljad elasid selle mäe mõlemal küljel. Nad toitusid hirvede, mägikitsede, jäneste jt jahiloomade lihast, marjadest, tõrudest, seedermännipähklitest jms. Indiaanlased nimetasid San Jacinto mäge i a kitch 'iks ('siledad kaljud') ja San Gorgonio kumerat kuplit queri kitch 'iks ('paljas, lage').[7]
Esimeste eurooplastena nägid San Jacinto mäge Hispaania maadeavastaja Juan Bautista de Anza ja tema 34-meheline kaaskond, kes läbisid kõrbe 1774. aastal.[9] De Anza nimetas San Jacinto mäe Sileesia pühaku Jaceki hispaaniakeelse nime järgi. Palm Springsi piirkonda De Anza ei jõudnud.[9]
19. sajandi keskpaigas hakkas piirkonda saabuma rohkesti uusasunikke. Hakati tegelema metsaraiega, veiste- ja lammastepidamisega ja rajati maanteid. Looduse säilitamiseks loodi 1897. aastal San Jacinto metsakaitseala.[9]
Palm Springsis valitseb kuum kõrbekliima. Aastas on päikesepaistelisi päevi üle 300 ja aasta keskmine sademete hulk on 122,7 mm.[10] Talvekuudel on samuti soe, enamikul päevadel tõuseb temperatuur üle 21 °C ning veebruaris ja jaanuaris vahel ka üle 30 °C, samas kui umbes 20 ööl aastas langeb õhutemperatuur alla 5 °C.[10] Esineb ka külmakraade. Madalaim temperatuur mõõdeti 22. jaanuaril 1937, mil oli −7 °C külma.[11] Suvekuudel tõuseb päevane õhutemperatuur sageli üle 40 °C ja öine ei lange tihti alla 25 °C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 23,7 °C. 180 päeval aastas tõuseb õhutemperatuur üle 32 °C ja 116 päeval üle 38 °C. Kõrgeim õhutemperatuur, 51 °C mõõdeti 28. ja 29. juulil 1995.
Talvel külastab Palm Springsi suurel hulgal inimesi, kuna just siis on õhutemperatuur parajalt soe. Samuti talvitavad Palm Springsis paljud rikkad ja kuulsad inimesed.
Palm Springs asub ühel maailma kõige kuumemal ja kuivemal maastikul ning selle tulemusel on sellel selgelt eristuv loomastik, mõned neist on ohustatud ja neid leidub ainult Coachella orus. Loodusliku loomastiku hulka kuuluvad pronghorn'id (Antilocapra americana), kõrbekilpkonnad, kääbusrebased, dipsosaurused, chuckwalla'd, punailvesed, mägilõvid ja gila monster'id (Heloderma suspectum). Muid loomi hõlmavad maa-oravad, kalju-oravad, okassead, skunksid, kaktushiired, kängururotid, uuriklased ja pesukarud. Kõrbelindude hulka kuulub jooksurkägu, kes võib joosta kiirusega 24 km/h. Muudest lindudest on esindatud kõnnu-kirjurähn, flycatcher, kaktusekakk, Ameerika kassikakk, raudkull.
Sonorani kõrbes on rohkem rattlesnake'e (lõgismadusid) kui mujal maailmas. Kõige tavalisem liik on ülimürgine mojave rattle, mida peetakse maailma kõige ohtlikumaks maoks. Suurim sealne maoliik on western diamondback. Palm Springsis elavad tarantlid ja mitmesugused skorpioniliigid, sealhulgas whip scorpion (Thelyphonida). Kuigi baribalid ei ole Coachella orus igapäevased, on neid märgatud Palm Springsis ja mujal Californias. Kunagi rändasid jaaguarid kogu Coachella orus, tänapäeval hoiavad nad Mehhiko põhjaosa kuivadele aladele. Viimati nähti jaaguare Palm Springsis 1860. aastal.
Linna majandus keskendub eelkõige turismile, kinnisvarale, tervishoiule (linnas on palju eakaid inimesi), jaemüügile ja hasartmängudele. Linnas toimub arvukalt festivale, konverentse ja rahvusvahelisi üritusi.
Palm Springsi rahvusvahelisel filmifestivalil näidatakse maailma filmiparemikku. Muuhulgas esilinastus seal esmakordselt USA-s ka Eesti teos "Klass".[12]
Fabulous Palm Springs Follies oli revüütrupp, mis tegutses 23 aastat ning mille nooruslikud esinejad olid vähemalt 55 aastat vanad. Trupp lõpetas tegutsemise 2014. aastal.[13]
Igal neljapäeval toimub Palm Springsi peatänaval Village Fest, kus müüakse kunstiteoseid, käsitööd, põllumajandustooteid ja toite ning rahva meelt lahutavad mitmesugused esinejad.
Linnas asub Palm Springs Art Museum (Palm Springsi kunstimuuseum) ja selle juures Annenberg Theater, mis pakub mitmesugust meelelahutust.
Agua Caliente indiaanlaste hõim[14] asetseb kesklinnas ning nende maatükil asub Spa Resort Hotel and Casino (Californias on kasiinod keelatud, kuid indiaanlaste maal osariigi seadused ei kehti). Coachella Valleys on veel kasiinosid, eriti Rancho Mirage'is, Indios, Coachellas ja Cabazonis.
Linna teenindab bussiettevõte SunLine Transit Agency, mille liin 111 sõidab Indiosse, liin 30 Cathedral Citysse, liin 14 Desert Hot Springsi, liin 30 Thousand Palmsi ja liin 24 lennujaama.[15]
Linna läbivad maanteed State Route 111, Interstate 10, State Route 74 ja State Route 62.
Palm Springsi riiklikku haridussüsteemi haldab Palm Springs Unified School Districti koolipiirkond.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
