teater Paides From Wikipedia, the free encyclopedia
Paide teater on kutseline teater Järvamaal Paides[1]. Teater alustas tööd 1. augustil 2018. Teater kuulub Paide linna hallatava Paide Muusika- ja Teatrimaja koosseisu.
Esimest korda tõstatati Paidesse kutselise teatri loomise teema 2012. aastal toonase Paide Kultuurikeskuse arengukavas. 2015. aastal Paides toimunud Arvamusfestivalil arutlesid Eesti teatriinimesed teemal "Kas Paidele oma linnateater?". Pärast positiivset Arvamusfestivali arutelu otsustas Paide linn koos Paide Kultuurikeskusega hakata tegema tihedat koostööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooliga. Koostöö eesmärk oli võimaldada tuua lavakunstikooli diplomilavastusi välja Paides ning moodustada 2018. aastal lõpetava 28. lennu üliõpilastest Paide teatri trupp. Leping lavakunstikooliga sõlmiti 2016. aastal. Samuti sõlmiti leping Jan Teevetiga, kes võitis kooli lavastaja- ja dramaturgiüliõpilaste ideekonkursi, mille eesmärk oli luua Paide teatri ideele täpsem kontseptsioon ja moodustada trupp.
2017. aasta septembris võeti avaliku konkursiga tööle Paide teatri projektijuht Harri Ausmaa, kelle ülesanne oli teha aasta jooksul ettevalmistusi, et 2018/2019. teatrihooajal sünniks Eestis uus teater.
Ettevalmistava aasta jooksul tõid Paide Muusika- ja Teatrimaja (endine Paide Kultuurikeskus) ning lavakunstikool välja kolm lavastust: "Maamõõtjad", "Richard³" ja "12 vihast".
1. augustil 2018 asusid teatris tööle näitlejad Ursel Tilk, Kirill Havanski, Joosep Uus ja Johannes Richard Sepping, lavastaja Jan Teevet ja teatrijuht Harri Ausmaa. 2021. aasta jaanuaris võeti pärast Ursel Tilga ja Joosep Uusi lahkumist lavastusdramaturgiks Oliver Issak, märtsis näitlejaks Maria Paiste ja septembris loovprodutsendiks Margaret Tilk.[2]
2022. aasta kevadel lahkus teatrijuht Harri Ausmaa, tema asemel asus tööle Kairi Mändla[3]. Sügisel liitus teatri meeskonnaga paariks kuuks ka produtsent Margit Kajak[4].
2023. aasta alguses vahetus teatri meeskond täielikult, uueks kunstiliseks juhiks valiti Mariliis Peterson. Sama aasta märtsikuus liitusid teatriga dramaturg Mart-Matteus Kampus ja produtsent Triin Kordemets.[5]
2024. aasta lõpul teatas Mariliis Peterson otsusest oma kohalt tagasi astuda. Teatri probleemide põhjuseks pidas ta toe puudumist Paide Muusika- ja Teatrimaja ning linnavalitsuse poolt, kus tema kaheaastase ametiaja jooksul vahetus kummaski kolm juhti, samuti algselt teatrit toetama planeeritud tugistruktuuride kaotamist nagu tehnikajuhi, kunstniku ja müügispetsialisti ametikohad. Tema hinnangul vajab toimiv teater seevastu stabiilsust ja toetavat juhtkonda.[6]
17. juunil 2022 teatas tollane Paide teatri meeskond, et lahkub Paide linna kärpeotsuse ja ebaselge tulevikuväljavaate tõttu kollektiivselt aasta lõpus teatrist[7].
Esialgsete plaanide järgi pidi Paide linn toetama Paide teatri tegevust 2022. aastal 130 000 euroga[7]. Seejärel selgus, et Paide teater saab esitatud tegevusplaani teostamiseks riigieelarvest 39 067 eurot etendusasutuste tegevustoetust[8]. Sama aasta kevade lõpus ilmnes, et Paide linn otsustas vähendada Paide teatri toetust 96 580 euroni[7].
Paide linn põhjendas kärbet teatri loomisel sõlmitud suulise kokkuleppega, et riigirahastuse tekkimisel võib linn enda panust vähendada[7]. Paide teatri meeskond selgitas, et kärpeotsus tehti nendega konsulteerimata ning tõi nähtavale ebaselguse teatri rahastamise tuleviku kohta ka järgnevatel aastatel. Samuti selgitas trupp, et sellistel tingimustel ei ole võimalik tagada teatri edasist arengut ja kunstilist taset.[9]
2022. aasta oktoobris kuulutati välja avalik konkurss uute tegijate leidmiseks[10]. Kunstilise juhi konkursi võitis Mariliis Peterson, kes alustas tööd 2023. aasta alguses[11]. Märtsis võeti avaliku konkursiga tööle dramaturg Mart-Matteus Kampus ja produtsent Triin Kordemets[5].
2021. aasta veebruaris kuulutas Paide teater välja aktsioonide sarja "PAIDE3000", mis otsis vastuseid küsimustele, kuidas anda ühele kujutlusvõime kaotanud kogukonnale tagasi võime unistada ning kas ja kuidas saab kunst/kunstnik sellesse protsessi panustada. "PAIDE3000" oli seriaalne kunstiteos, mille selgroo moodustavad linnaruumi haaravad ja mõjutavad aktsioonid[12].
"PAIDE3000" raames toimusid aktsioonid "33 kõnet" (2021), "Paide sümfoonia" (2021), "Varivolikogu" (2021) ja arutelu 2021. aasta Arvamusfestivalil. Paide teater on avaldanud ka raamatu "33 kõnet" (2021).
"33 kõnet" oli 2021. aastal toimunud Paide teatri aktsioon, mille kestel kõlas 3. maist 4. juunini Paide keskväljakule püstitatud kõnepuldist 33 kõnet. Kuigi kõikide kõnelejate nimed olid enne aktsiooni algust teada, otsustas teatri loominguline meeskond mitte avaldada, millal üks või teine inimene kõnepulti astub. Samuti ei olnud võimalik jälgida kõnesid otsepildis, vaid alles 24-tunnise lõtkuga. Kõnesid suunavad märksõnad olid küsimused "kuhu edasi?" ja "kuidas edasi?" ning kõnede keskmes Eesti tulevik ja visioon.[13][14]
Aktsiooni raames pidasid kõne Tarmo Alt, Kertu Birgit Anton, Steven-Hristo Evestus, Aveliina Helm, Tarmo Jüristo, Kaja Kallas, Kristina Kallas, Kersti Kaljulaid, Doris Kareva, Tanel Kiik, Hasso Krull, Villu Kõve, Annika Laats, Marju Lauristin, Indrek Lillemägi, Ülle Madise, Lili Milani, Indrek Neivelt, Rein Oselin, Hardo Pajula, Liisa Pakosta, Kaja Piirfeldt, Mikael Raihhelgauz, Indrek Saar, Karl Martin Sinijärv, Tarmo Soomere, Mihkel Tammo, Kaarel Tarand, Jan Teevet, Helena Tulve, Daniel Vaarik, Jaak Valge ja Priit Värk[15].
Aktsioon pälvis kodanikuühiskonna 2021. aasta teo auhinna[16], Järvamaa 2021. aasta hea algatuse auhinna[17] ning 2022. aastal Eesti Teatriliidu juhatuse auhinna teatri kui kogukonna vaimse liidri sotsiaalse missiooni eduka laiendamise ja mõtestamise eest aktsioonides "33 kõnet" ja "Varivolikogu"[18].
Lendu lastud kõned paigutati 2021. aasta augustis raamatukaante vahele[19]. Raamat valiti 2021. aasta kahekümne viie kõige kaunima raamatu hulka[20]. Raamatu kujundas Ran-Re Reimann[21].
"Varivolikogu" oli 2021. aasta sügisel alanud Paide teatri aktsioon, millega loodi sajaks päevaks Paide linnavolikogule varivolikogu. Varivolikogu koosseisu kuulus 23 Paide inimest, kes aktsiooni jooksul töötasid läbi täpselt samad eelnõud ja materjalid, mis jõudsid Paide linnavolikogu lauale, ning langetasid igal kuul toimuval varivolikogu istungil oma otsuse. Aktsiooni eesmärk oli avada, mil moel saavad ühes väikelinnas mõtetest otsused, ja otsida alternatiivi toimivale süsteemile.[22]
Lavastusdramaturgidena osalesid aktsioonis lisaks teatri meeskonnale Margaret Tilk ja Ott Karulin[22].
Aktsiooniga esitleti EKA ja Tallinna Tehnikaülikooli ühise õppekava "Design and Technology Futures" üliõpilaste loodud utoopiaid Paidele[23].
"Varivolikogu" pälvis 2022. aastal Eesti Teatriliidu juhatuse auhinna teatri kui kogukonna vaimse liidri sotsiaalse missiooni eduka laiendamise ja mõtestamise eest aktsioonides "33 kõnet" ja "Varivolikogu"[24].
"Hunditund" oli 2022. aastal Paide teatri ja Klassikaraadio ühistööna sündinud viieosaline raadiosaade, mis läks otse-eetrisse viiel ööl 1. novembrist 5. novembrini kell 03.30–04.30. Vestlussaate formaadis toimunud aktsioon tõi igal ööl raadiostuudiosse kokku kolm eri eluala esindajat, kes mõtisklesid öö ja päeva vahelisel tunnil universaalsete inimeseks olemise teemade üle. Raadiosaadet ei salvestatud ja seda ei saa järele kuulata.[25]
Esimeses saates räägiti ajast ja ööst. Saatekülalised olid filmioperaator Elen Lotman, muusik Maarja Nuut ja filosoof Eik Hermann. Saatejuhid olid Paide teatri lavastaja Jan Teevet ja näitleja Kirill Havanski.
Teises saates arutleti teel olemise üle. Saatekülalised olid õpetaja Maarja Tinn, arst Peep Talving ja dirigent Jaan-Eik Tulve. Saatejuhid olid Paide teatri näitleja Maria Paiste ja lavastusdramaturg Oliver Issak.
Kolmanda saate kese oli kohtumine. Saatekülalised olid näitleja Marika Vaarik, moekunstnik Reet Aus ja Eesti president Alar Karis. Saatejuhid olid Paide teatri lavastaja Jan Teevet ja lavastusdramaturg Oliver Issak.
Neljandas saates räägiti tõest ja juhuslikkusest. Saatekülalised olid ajakirjanik Vilja Kiisler, arhitekt Andro Mänd ja filmitegija Joosep Matjus. Saatejuhid olid Paide teatri näitleja Johannes Richard Sepping ja Musta Kasti näitleja Laura Niils.
Viiendas saates räägiti lõpust ja lõputusest. Saatekülalised olid ajaloolane Linda Kaljundi, kirjanik Maarja Kangro ja surmauurija Karl Käsnapuu. Saatejuhid olid näitlejad Liisbeth Kala ja Johanna Vaiksoo.[26]
"Uhkuseasi" oli Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste 2021. aasta mais toimunud rändnäitus Paide Muusika- ja Teatrimajas. Näitus sündis kogukondlike aktsioonide sarja "Paide 3000" raames. Näituse keskmes olid kaheteistkümne Paide inimese esemed, mille üle nemad uhkust tundsid. Näitusega koos valmis kataloog, kus on näha nii esemetest tehtud fotod kui ka nendega koos käivad lood.[27] 2022. aastal valmis näituse järjena lavastus "Teine asi"[28].
Raamat "33 kõnet" sisaldab kõiki samanimelise aktsiooni raames kõlanud kõnesid. Raamatu ilmumiseks korraldati Hooandja kampaania, mis oli edukas.[29]
Raamatu andis välja kirjastus Puänt ja selle kujundas Ran-Re Reimann[30].
Raamat valiti 2021. aasta Eesti 25 kõige kaunima raamatu hulka[31].
"Mäluraamat" on Paide teatri 2021/2022. hooaega kokku võttev teos, mis toob kokku mälukillud, pildid, tekstid ja hetked lavastustest "Paide sümfoonia", "Lahinguväli", "Teine asi", "Udu", "Esimene tants. Viimast korda" ning "Ja kes mind siis lõpuks mäletab?". Raamatu keskmes on mälu, mis jooksis niidina läbi kõikidest 2021/2022. hooajal esietendunud lavastustest. Raamat avab ühelt poolt mäluga seotud teemasid, teisalt annab võimaluse jälgida, kuidas teatritegijad sellele teemale lähenevad. Teos on kollaažilik ja meenutab kirjalikku fotoalbumit.[32] [33]
Raamatu kujundas Ran-Re Reimann[34].
Raamat valiti 2022. aasta Eesti 25 kõige kaunima raamatu hulka[34].
Tegu oli koos Paide teatri lavastusega "Oaas" käiva kavaraamatuga, mis laenutati etenduse ajaks kõigile publikuliikmetele. Raamatusse on koondatud tekstid kohtumistest ja juhistest nii teatritegijatelt endilt kui ka kirjandus-, filosoofia- ja kultuuriklassikutelt.[35][36][37] Raamatu kujundas Ran-Re Reimann.
Paide teatrist ja selle lavastustest on kirjutatud neli uurimistööd.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.