Paberiformaat

Paberiformaat on paberipoogna pikkuse ja laiusega määratud suurus ja kuju. Paberiformaadid on kehtestatud Euroopa standardiga EN ISO 216, mis põhineb Saksa Standardiorgaisatsiooni (DIN) poolt 1922. aastal vastu võetud standardil DIN 476.

A0-poogna jaotused

Paberipakid formaadis A0–A8
(foto Barcelona Teadusmuuseumist)

Standard määrab kindlaks neli seeriat (A, B, C, D) ja igaühes neist 11 suurust (tähistatakse numbritega 0–10). Formaadi tähis saadakse seeriatähe ja suurusnumbri kombinatsioonina, nt A4 või C6 (koos lühendiga DIN või ISO). Standardiseeritud on ka baasformaadist suuremaid formaate, näiteks topeltpoogen 2A0.

Poogna küljepikkuste suhe on kõigis seeriates ${\displaystyle {\sqrt {2}}\approx 1,4142}$ . Niisuguse suhte korral on ka poolitamisel saadud poogen sellesama külgede suhtega. Iga järgmine formaat on pool eelmisest, seega on formaadid igas reas omavahel geomeetriliselt sarnased. Formaadi number näitab, mitu korda baasformaati 0 on poolitatud. Selline suhe on ainuke võimalik, mille korral ülaltoodud tingimus (lehe külgede suhe on sama) algformaadi poolitamisest kehtib. Teisisõnu kui paberi küljed suhtuvad teisiti kui arvud 1 ja ruutjuur kahest, siis sellise suhtega paberilehe poolitamisel tekib teise suhtega formaat kui enne poolitamist.

Paberipoogna baasformaatide pindalad:

• A-seeria formaadi A0 pindala on 1 m²;
• B-seeria formaadi B0 pindala on 2^1/2 m² = 1,414 m²;
• C-seeria formaadi C0 pindala on 2^1/4 m² = 1,189 m²;
• D-seeria formaadi D0 pindala on 2^−1/4 m² = 0,841 m².

Formaatide mõõtmed esitatakse millimeetrites. Tolerants on mõõtmetel 150 mm ±1,5 mm, mõõtmetel 600 mm ±2 mm ja sellest suurematel ±3 mm.

Formaadiseeriatest A, B, C ja D saadud paberiformaadid formaadinumbritega 3 ja 4

ISO/DIN-paberiformaatide mõõtmed (mm × mm)

Formaadi number	Seeria A	Seeria B	Seeria C	Seeria D	Formaadi nimetus
0	841 × 1189	1000 × 1414	0917 × 1297	0771 × 1091	nelikpoogen
1	594 × 841	0707 × 1000	648 × 917	545 × 771	topeltpoogen
2	420 × 594	500 × 707	458 × 648	385 × 545	poogen
3	297 × 420	353 × 500	324 × 458	272 × 385	poolpoogen
4	210 × 297	250 × 353	229 × 324	192 × 272	veerandpoogen
5	148 × 210	176 × 250	162 × 229	136 × 192	kaheksandikpoogen
6	105 × 148	125 × 176	114 × 162	096 × 136
7	074 × 105	088 × 125	081 × 114	68 × 96
8	52 × 74	62 × 88	57 × 81
9	37 × 52	44 × 62	40 × 57
10	26 × 37	31 × 44	28 × 40

Paberi paksust ja tihedust iseloomustab tema ruutmeetrimass grammides, näiteks tavalisel A4-printeripaberil on see 80 g/m².

Paberiformaatide kasutamise näiteid

A0, A1	Postrid, plakatid, tehnilised joonised, mere- ja maakaardid
A1, A2	Postrid, plakatid, tehnilised joonised, mere- ja maakaardid, ajalehed
A2, A3	Plakatid, tehnilised joonised
B4, A3	Ajalehed, kaardid, noodid
A4	Ajakirjad, planketid, printeripaber, tehnilised joonised
A5	Koolivihikud, reklaamprospektid
D5	CD- ja DVD-ümbrised
A5, A6, A7, A8	Kartoteegikaardid
A6	Flaierid (reklaamlehed), postkaardid, märkmikud
B5, A5, B6, A6, A4	Raamatud (vt Raamatuformaat)
A7	Taskukalendrid, kiipkaardid
B7	Passid
B8, A8	Mängukaardid, visiitkaardid, etiketid
C4, C5, C6, B4	Kirjaümbrikud

Välislingid

• Paberiformaadid