Parun Reinhold Friedrich Baron von der Osten-Sacken (1755 Torgu – 1829 Katriņa)
Parun Reinhold Friedrich von Osten-Sacken (1791–1864 Peterburi), Venemaa ametnik välisministeeriumis
Parun Karl Magnus von der Osten-Sacken (1793–1870 Baden-Baden, Karlsruhe, Baden-Württemberg), Venemaa ametnik Välisministeeriumi Aasia departemangu viitsedirektor
Johann Gustav von der Osten-Sacken (1727 Kõljala – 1789 Peterburi), Saksimaa sõjaväelane (kindralleitnant), Kuramaa minister Venemaa keiserlikus õukonnas 1768–1789, Kirna ja Engdesi mõisnik[4]
krahv (1801) Karl Gustav von der Osten-Sacken (1787 – 1855 Paide), Venemaa sõjaväelane (suurtükiväe alampolkovnik), 1812. aasta Prantsuse-Vene sõja osavõtja,
Otto Georg (Jürgen) von der Osten-Sacken (1728 Kõljala – 1803 Kuressaare), Peterburi kubermangu Kaskovo mõisnik
Alexander Mathias von der Osten-Sacken (1730–1759 Palzigi lahingus), Venemaa sõjaväelane (kapten) Seitsmeaastases sõjas
krahv (1797) Karl Magnus von der Osten-Sacken (1733 Kõljala – 1808 Kirna), Venemaa riigi riigiametnik, Peterburi õukonna tseremooniameister, suursaadik Taanis, suurvürstide Pavel Petrovitši (hilisem Venemaa keiserPaul I) ja Konstantin Pavlovitši (Paul I üks poegadest) kasvataja. Kirna mõisnik, mõisaomanik Valgevenemaal. 1801 laiendati krahvitiitel ka tema vennapoegadele Karl Gustav ja Johann Gustav von der Osten gen. Sackenile[5].
parun Ludwig Christoph von der Osten-Sacken (1737 Kõljala – 1813 Kuressaare), Venemaa sõjaväelane (major), 1783–1786 Saaremaa maamarssal ja Saaremaa maanõunik, Sääre, Mehenpähi ja Orissaare mõisnik)[6]
krahv Karl Ludwig Heinrich von der Osten-Sacken ( (1807 Kiiev –1895 Wiesbaden), Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), Harkovi kuberner 1855–1856, Randvere mõisafideikomissihärra[7]
parun Georg Otto Gottschalk von der Osten-Sacken (1813 Vääna – 1890 Peterburi), Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant)
parun August Friedrich Heinrich von der Osten-Sacken (1814 Vääna – 1892 Peterburi), kunstnik
parun Lorenz Gottlieb von der Osten-Sacken (1738 Kõljala – 1795), sõjaväelane (major), õuenõunik, 1786–1792 Saaremaa maamarssal ja Saaremaa maanõunik, Kaunispe, Kõljala ja Haeska mõisnik.[9]