Āstere mõis

Āstere mõis (saksa keeles Poickern, läti keeles Āsteres muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub see Lätis Limbaži piirkonnas Viļķene vallas Āstere asulas. Mõisa peahoone asub Āstere järve idakaldal, valla keskusest Viļķenest 9,5 kilomeetri kaugusel.

Asendikaart

Āstere mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 18

Ajalugu

Āstere mõisa ajalugu enne 1920. aastat

Mõis kujunes Lemsalu linnuselääni Koskullidele kuulunud Šķirstiņi mõisa maadele. XVI sajandil ostis need maad Jürgen Orgis (suri pärast 1469), pannes aluse Āstere mõisale. Hiljem kuulus see Hastferidele, kelle järgi sai mõis lätikeelse nime. Rootsi ajal kuulus mõisale kolm küla: Ais Essar, Ghirden ja Poikern.^[1] Heinrich Gustav von Hastfer (1731−1799) pani mõisa aastal 1796 Reinhold Friedrich von der Ostenile panti ja viimane omandas aastal 1821 mõisa pärusvaldusena. Aastal 1845 ostis Georg Friedrich von der Osten-Sacken Dreiliņi ja Āstere mõisa teistelt pärijatelt välja, ent kaks aastat hiljem müüs ta need Alexander Gotthard von Vegesackile.^[2] Viimane omanik oli aastatel 1904−1920 Ernst von Vegesack.

Mõis pärast võõrandamist

Agraarreformi järel hakkas peahoones tegutsema Āstere põhikool, seejärel olid seal rahvamaja, postkontor, puhkekeskus ja raamatukogu. 2007. aastast on hoone eravalduses.

Mõisaansambel

Mõisa peahoone valmimisaeg on teadmata, kuid selle ehituslaad vihjab sellele, et hoone võis valmida umbes 1840. aastal. 1864. aastal lasid Vegesackid hoone ümber ehitada. Hoone fassaad laoti tellistest, sellel oli puidust portikus.^[3]

Obelisk järve kaldal

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 ja 1/2 adramaad, sellele allus 108 mees- ja 106 naishinge.^[4] 1688 oli Āstere ja Dreiliņi mõisa suurus 6 ja 1/2 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 3 ja 1/4, aastal 1757 aga 6 ja 5/6. Aastal 1823 oli mõisate suurus 8 ja 4/5 adramaad.^[5] Aastal 1832 oli mõisatel adramaid 8 ja 2/3, aastal 1881 aga 6 ja 27/80, lisaks 10 ja 12/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.^[6]

Viited

1. Dunsdorfs, E. Divas gudras latviešu galvas: muižu dibināšana zviedru Vidzemē. Daugava: 1986, lk 82.
2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 158-159.
3. Āstere mõis võrguküljel zudusilatvija.lv
4. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 250.
5. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.