Ohepalu looduskaitseala

Ohepalu looduskaitseala on looduskaitseala Lääne-Virumaal Kadrina ja Tapa vallas ning Harjumaal Kuusalu vallas.^[1]

Ohepalu looduskaitseala loodi 1973. aastal.

Looduskaitseala maismaapindala on 5804,5 hektarit, siseveekogusid on 130,1 hektarit. Harjumaale jääb kaitsealast 2534,1 ha, Lääne-Virumaale 3400,5 ha.^[1]

Looduskaitseala väärtustest väärivad erilist tähelepanu I ja II kaitsekategooria linnuliigid, käpaliste kasvualad, ala huvitav geomorfoloogia, sood ja rabad, maalilised veekogud, mitmekesised metsad ning maastik tervikuna.

Haldusjaotuslikult asetseb looduskaitseala Ridaküla, Ohepalu, Kõrveküla, Mõndavere, Arbavere, Uku ja Harju maakonnas Pala ja Kolgu küla maadel.

Geograafiliselt asub looduskaitseala Põhja-Eestis, Vahe-Eesti ehk Kõrvemaa tasandiku äärmises kirdeosas, ulatudes ühtlasi Pandivere kõrgustiku loodejalamile ja paiknedes Valgejõe ja Loobu jõe keskjooksu vahelisel territooriumil. Valgejõgi on u 5 km ulatuses ka ala edelapiiriks.

Ohepalu looduskaitseala hõlmab Ohepalu ja Tuksmani sood ja Udriku raba ning Tapa-Pikassaare ja Ohepalu-Viitna oosistuid.

Tapa-Pikassaare (ka Rutka mäed, Pikkmägi) radiaalne oosistu saab alguse Tapa linna lähedalt Valgejõe oru lammilt, ulatudes loodes Pikasaare sooni. See kujutab endast ooside ahelikku, milles on raske eristada üksikuid pinnavorme, kuna oosid on tihedalt üksteisega liitunud. Ooside laed kerkivad tasandikust 15–18 m kõrgusele, kõrgeima oosi hari ulatub Ohepalu järve lähedal 109,5 m üle merepinna.
Ohepalu-Viitna oosistu saab alguse Ohepalu järve lähedalt, suundub põhjakirdesse ja lõpeb Viitna mõhnastikus. Siinsed pinnavormid ei moodusta katkematut ahelikku, vaid esinevad üksikute gruppidena – Kõrve, Katku, Karussaare, Uku ja Viitna oosistikkudena, mille absoluutsed kõrgused ületavad samuti 100 m piiri.

Droonivideo Ohepalu soost ja Suurjärvest. 2021. aasta juuli

Ohepalu Suurjärv (suurus 67,3 ha; valdav sügavus 0,3–0,4 m) asub keset Ohepalu raba, kaldad on madalad ja turbased ning enamasti (30–40 m laiuselt) ääristatud õõtsikuga. Vesi on põhjani läbipaistev, järve põhja katab kuni 2 m paksune turbamudakiht; haruldase nähtusena kasvab sellel kiht turbasammalt (Sphagnum riparum fluitans). Järves elab haruldane zooplankter – raba jämekoodik (Heterocope saliens). Sissevool kraavide kaudu toimub idast ja põhjast, väljavool toimub lõunaosast Põima kraavi kaudu Valgejõkke. Ohepalu Suurjärvest 0,5 km edela suunas asub Ohepalu Väikejärv.

Udriku Suurjärv (Suur-Udrikjärv, Suur Udriku järv, Udriku järv) on 23,1 ha suurune kuni 6,9 m sügavune kirde-edela suunas piklik järv, mille edelakalda moodustab metsane Tapa-Ohepalu oosistusse kuuluv vallseljak, mujalt ümbritseb järve raba. Kaldad on turbased ja järsult vette laskuvad. Vallseljaku all esineb liivane kaldavööde, mujalt on põhi turbane. Järv on kraavi kaudu ühendatud Udriku Väikejärvega, kraavi kaudu toimub ka väljavool edela suunas Valgejõkke.

Udriku Väikejärv (Väike Udrikjärv, Väike Udriku järv) on Udriku Suurjärvest vahetult ida pool keset raba asuv 14,4 ha suurune ja 5,5–5,8 m sügavune järv, mõlemad Udriku järved on kunagi moodustanud ühise veekogu.

Udriku järvedest põhja pool asub 4,3 ha suurune Kõnnu Mädajärv (Udriku Mädajärv).

Vohnja Kõverjärv (Vatku Kõverjärv), mille pindala on 2,9 ha ja suurim sügavus 4,5 m, on umbjärv. Väiksematest järvedest asuvad seal veel Esimene Kaanjärv ja Tagumine Kaanjärv, Ämmassaare Haugjärv, Lossijärv ehk Kurisoo järv, Linajärv ja Udriku laugasjärv.