From Wikipedia, the free encyclopedia
Ogre Zilie Kalni looduspark on kaitseala Lätis Vidzemes Ogre piirkonna Ogre linnas ja Tīnūži vallas. Looduspark asub Zilie kalni ('sinimäed') nime kandva oosi nõlvadel. Kaitseala loodi 2004. aastal, kaitsmaks sealse oosi okasmetsasid ja taimestikku.
Kaitsealale jääb kolm kaitstavat elupaigatüüpi. Valdava osa (68% kaitseala territooriumist) moodustavad okasmetsad oosidel või glatsiofluviaalsetel mõhnadel. Seal esinevad ka siirdesoo- ja rabametsad ning looduslikus seisundis rabad.[1]
Kaitseala on valdavalt SIA "Rīgas meži" omandis, osa selle territooriumist kuulub ka Ogre piirkonna omavalitsusele. Eraomandis alasid kaitsealal pole.[2]
Kaitsealale jääb Zilais kalnsi linnamägi, mis on riikliku kaitse all olev muinsusmälestis.[3] See puhastati aastal 1907 metsast. Linnamäe pikkus on 60, laius 25 meetrit. Seda piiravad loodest vall ja kraav, ülejäänud külgedel oli kaitseks mäe 37 meetri kõrgune nõlv. Arheoloogilisi leide mäelt leitud pole, ent oletatakse, et tegu on liivlaste linnusega.[4] Aastal 1913 rajati mäele tuletõrje vaatlustorn, aastal 1934 aga suusahüppetorn, mis hiljem jäi kasutuseta.
Kaitseala kujunes juba 18. sajandi lõpus kuurortpiirkonnaks, sellal kui selle lääneosa oli 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses tsaariarmee harjutusväljakuks. Ala kujunes tähtsamaks kuurortvööndiks pärast Riia–Daugavpilsi raudtee valmimist. Esimese maailmasõja ajal rajati kaitsealale tranšeed. Teise maailmasõja järel hakkas suuremat osa kaitsealast haldama Riia linn. Aastal 1959 rajati oosile 29,8 ha suurune Dubkalni kruusakarjäär. Kaitseala idaosa kasutas Läti NSV ajal harjutusväljakuna ka Punaarmee. Aastal 1999 moodustati Ikšķile linnavalitsuse eestvedamisel kaitseala lääneosas Ogre Zilie Kalni hoiuala.[5] Aastal 2013 avati pargis 30 meetri kõrgune vaatetorn.[6]
Kaitseala maastikus on kesksel kohal Ogres Kangari nime kandev ooside süsteem. Tegemist on deltalise iseloomuga oosidega, kus sageli mitu oosiahelikku kõrvuti paiknemas. Sinna jäävad Zilie Kalni, Augstkalni, Lazdukalni, Grantskalni ja Ozolkalni oosid.[7]
Looduskaitsealustest taimedest kasvavad seal palu-liivkann, vaevakask, nõmmnelk, mets-vareskold, sile tondipea, suur näär, kattekold, karukold, liiv-esparsett, mägi-piimputk, kahelehine käokeel, sinine kopsurohi, aas-karukell, palu-karukell ja alpi ristik. Varem on piirkonnast leitud ka niidu-kuremõõka ja jalgtarna.[8]
Lindudest elavad kaitsealal jääkoskel, jõgitiir, laanepüü, musträhn, väike-kärbsenäpp ja nõmmelõoke.[9] Selgrootutest elavad seal harilik viinamäetigu, must seenesultan, Peltis grossa, kevadpaabusilm, pääsusaba, puumurelane, Laphria gibbosa ja ruuge-küttkärbes. Varem on sealt leitud ka selliseid liike nagu Nothorhina muricata, vaablassikk, Ceruchus chrysomelinus ja apteegikaan.[10]
Kaitsealal on probleemiks liig intensiivne inimtegevus, mille korraldamiseks on asutud sinna rajama radasid.[11] Ka on sinna tunginud mitmed võõrliigid – tähk-toompihlakas, saarvaher ja kanada kuldvits, samuti levib seal antud piirkonnale võõras punane leeder.[12]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.