From Wikipedia, the free encyclopedia
Nodularia spumigena on tsüanobakterite rühma kuuluv ülemaailmse levikuga sinivetikaliik, mis tihti põhjustab toksilist veeõitsengut.[1] Teadaolevatest sinivetikaliikidest Läänemerel omistatakse Nodularia spumigenale kõige ulatuslikum negatiivne mõju ümbritsevatele organismidele.[1]
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2020) |
Nodularia Spumingena põhjustatud veeõitsengud Läänemeres jäävad reeglina suve teise poolde.[1] Õitsengutele on sageli iseloomulikuks tunnuseks veekogu pinna lähedale akumuleerunud tihedad filamentsed ja rohekat tooni sinivetikakogumid.[2] Kuna Nodularia Spumingena eelistab Läänemeres soolakamat vett, siis on veeõitsengud levinud pigem avamerel.[1] Erinevalt paljudest teistest vetikaliikidest ei ole Nodularia spumigena kasvu limiteerivaks toitaineks mitte lämmastik, vaid fosfor.[1] Sarnaselt teiste sinivetikaliikidega suudab Nodularia spumigena siduda atmosfäärilist lämmastikku.
Nodularia spumigena oli üks esimesi sinivetikaliike, mille toksilistest mõjudest loomadele teadusmaailmas 1878. aastal kirjutati.[1] Ligi sajand pärast toksiliste omaduste kirjeldamist suudeti eraldada ka sinivetikas toksilisust põhjustav tsükliline peptiidsidemetega molekul nodulariin.[1] Aastatel 1985–1987 tehtud uuringus koguti Läänemere 25 sinivetikaõitsengust proovid. Neist 18 proovi sisaldasid nodulariini ning olid otseselt seotud Nodularia spumigena'ga, mis domineeris igas toksiine sisaldavas õitsengukoldes. Sama uuring näitas ka, et mitte kõik Nodularia spumigena poolt domineeritavad õitsengud ei olnud toksilised, viitades, et tsüanobakterite kooslused eritavad toksiine vaid kindlates keskkonnatingimustes.[1]