Nîmes

Nîmes
	[ nim ]
prantsuse	Nîmes
oksitaani	Nimes
	Nîmesi vapp
	Pindala: 161,85 km²
	Elanikke: 148 104 (1.01.2021)
	Koordinaadid: 43° 50′ N, 4° 22′ E

Nîmes on linn Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas Gardi departemangus. Ta on departemangu prefektuur (prefecture) ehk halduskeskus. Linn on nelja kantoni keskuseks. Asub 35 km kaugusel Vahemere rannikust.

Quick Facts

Close

Linna territoorium asub 21–215 meetri kõrgusel üle merepinna. Nîmes on üks kõige soojemaid linnu Prantsusmaal. Linnas valitseb niiske lähistroopiline kliima. Tänu asukohale rannikust eemal püsib suviti Nîmesis kuum õhk. Juulis ja augustis on tavaline, kui õhutemperatuur tõuseb 34 °C-ni või sellest kõrgemale. Talved on jahedad, kuid mitte külmad. Detsembrist veebruarini esineb miinuskraade. Aastas langeb 734 mm sademeid. Kõige enam sajab septembris, oktoobris ja novembris (keskmiselt 95–100 mm kuus), kõige vähem juulis (30 mm).

Noorema kiviaja asulakoha Serre Paradis' uurimine on näidanud, et juba 6000–5500 aastat tagasi elasid tänapäeva Nîmesi kohal pooleldi rändhõimudest maaharijad. Hiljem, pronksiajal elas asulas juba rohkem inimesi. Lennujaama lähedasel väljal seisab rohkem kui 2 meetri kõrgune lubjakivist monoliit, mis on 4500 aastat vana ja seda menhirit tuleb pidada Nîmesi kõige vanemaks mälestusmärgiks.

Enne roomlasi oli see keldi hõimude pealinn. Veel 1. sajandil eKr elasid seal volgide hulka kuuluvad arekomikud^[2]. Nad rajasid oppidumi, millest kasvas välja tänapäevane linn. 3. ja 2. sajandil eKr ehitati linnamüür ja mäe tippu kivitorn.

Ladina keeles oli linna nimi Nemausus^[3]. Linna läbib 118 eKr rajatud Via Domitia, mis ühendas Itaaliat Hispaaniaga. Gallia sõjad ja Massilia vallutamine andsid linnale autonoomia Rooma riigis. Hiljemalt 28 eKr sai Nemausus Rooma kolooniaks, sest sellest aastast pärinevad kõige varasemad mündid, mis kannavad kirja "NEM. COL." (Nemausus Colonia). Augustus tegi Nemaususe Rooma provintsi Gallia Narbonensise pealinnaks.

Nîmesi lipul ja vapil on kujutatud palmi külge aheldatud krokodill ja tähed "COL NEM", mis on lühend sõnadest "Colonia Nemausus". Nimelt anti Rooma leegionäridele, kes olid teeninud Julius Caesari armees tema Niiluse-sõjakäigu ajal, mille tulemusena ühendati Vana-Egiptus Rooma riigiga, pärast 15 aastat kestnud sõjaväeteenistust õigus Nemaususes haritavat maad saada.

Linnas on palju Rooma-aegseid ehitisi, teiste seas amfiteater Les Arènes, linnamüür, turud, termid ja nümfaion. 19–12 eKr rajati Marcus Vipsanius Agrippa käsul korintose stiilis pseudoperipteer Maison Carrée^[4], mis on nii tervikuna kui detailide poolest (kapiteelid ja akantusfriis) Augustuse aja ehituskunsti silmapaistev näide. Veega varustas linna kolmekorruseline sillataoline kaaristu, akvedukt Pont-du-Gard^[5], mis tõi vett üle Gardi oru. See on Prantsusmaa üks kõige suursugusemaid antiikseid ehitisi.^[3]

Augustuse ajal oli Nemaususes 60 tuhat elanikku. Alles 1870. aastaks suutis linn selle rahvaarvu taastada. Augustuse ajal rajati 14 torniga linnamüür, millest säilinud on 2 väravat.

Nemaususe maaomanikest senaatorite perekonnast oli pärit Antoninus Pius, kes 138–161 oli Rooma keiser.^[6]

Linn õitses kuni 3. sajandi lõpuni. 4. ja 5. sajandil nautis Arelate (tänapäeva Arles) suuremat hiilgust. 5. sajandi algul viidi pretoriaanide prefektuur Trierist Arelatesse. Lõplikult vallutasid linna roomlastelt läänegoodid 473. 710 vallutasid linna Hispaaniast tulnud islamiusulised maurid, 754 võitis linna kristlastele tagasi Pippin Lühike.

Karolingide võimu ajal oli Nîmesis suhteliselt rahulik aeg, aga sellele järgnenud feodaalne killustatus tõi endaga kaasa sõjakäigud. Louis IX võitis viimast Toulouse'i krahvi ja sundis selle ainsa lapse, tütre Joani 1237 abielluma oma venna, Poitiers' krahvi Alphonse'iga. Pärast seda, kui mõlemad 1271 lastetuna surid, kuulutas kuningas kogu Toulouse'i krahvkonna enda omaks.

14. ja 15. sajandil käisid Nîmesist alailma üle sõjad, sealhulgas ususõjad, ja epideemiad. Nîmes oli üks protestantide tugipunkte. 29. septembril 1567 toimus Mihkliöö veresaun, mille käigus hugenotid mõrvasid katoliiklasi, sealhulgas 24 vaimulikku ja munka. Alles 17. sajandil saabus rahuaeg ja linna jõukus hakkas suurenema. Seda mõjutas saabuv tööstusrevolutsioon, elanike arv tõusis 50 tuhandeni ja sajandi keskel lammutati linna ümbritsenud hurtsikute linnaosad.

Nîmesi järgi on nimetatud asteroid 51 Nemausa, mis avastati 1858. aastal.

Nîmesis tegutseb jalgpalliklubi Nîmesi Olympique, mis on mänginud Prantsusmaa kõrgliigas, kuid kuulub praegu Prantsusmaa tugevuselt kolmandasse liigasse.

^[7]