From Wikipedia, the free encyclopedia
Nikotiin ehk (S)-3-(1-metüül-2-pürrolidinüül)püridiin (keemiline valem: C10H14N2) on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Rohkesti leidub tubakas, vähesel määral tomatis, kartulis, baklažaanis ja paprikas. Nikotiini ja sarnaseid alkaloidide leidub ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin moodustab 0,3–5% tubakataime massist, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse.
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
| Nikotiin | |
|---|---|
  | |
| Nomenklatuurnimetus | (S)-3-(1-Metüül-2-pürroli- dinüül)püridiin |
| Keemiline valem | C10H14N2 |
| Molekulmass | 162,23 g/mol |
| Tihedus | 1,01 g/ml |
| Sulamispunkt | –79 °C |
| Keemispunkt | 247 °C (laguneb) |
| Isesüttimistemperatuur | 240 °C |
| Viskoossus | 2,7 mPa·s (25 °C) 1,6 mPa·s (50 °C) |
| Pindpinevus | 37,5 dyn/cm (25,5 °C) 37,0 dyn/cm (36,0 °C) |
| Andmed antud standardolukorras (25°C, 100 kPa) | |
Nikotiini ülesanded taimes pole seni veel päris selged; arvatakse, et ta toimib signaalmolekulina, teatava antagonistina, kaitseks ärasöömise eest.
Nikotiin on potentne närvimürk, mistõttu on sünteetilist nikotiini lisatud mitmele putukamürgile.
Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubaka suitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest arvatakse, et nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes.
Nikotiin stimuleerib atsetüülkoliini, glutamaadi ja dopamiini vabanemist ning mõjutab ka serotoniini, noradrenaliini ja opiaatide teket.
Nikotiini toimel suurenevad tunnetuslikud võimed ja kõrgeneb tähelepanu.[1]
Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga kopsude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi.
Nikotiin alandab nahatemperatuuri ja aeglustab vereringet jäsemetes.[viide?] Nikotiin võib suurtes annustes ja kroonilisel tarvitamisel vastuvõtlikel inimestel sõltuvushäiret tekitada, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel.[2]
Nikotiinimürgistus, mis võib saabuda puhta nikotiini tarbimise korral, võib põhjustada inimesel teadvusekaotust ja isegi surma. Täiskasvanule surmavaks nikotiiniannuseks on 0,5–1 mg/kg kohta (erinevate allikate alusel 40–80 mg) ja lastel 10 mg.
Surma võib, olenevalt tarbijast, põhjustada 30 g tubaka suukaudne manustamine, 2–4 tilga puhta nikotiini ja 15–20 g tubaka vesitõmmise joomine.[3]
Läbi viidud inimkatse (in vivo) käigus avaldas transdermaalne nikotiiniplaaster IL-10 sünteesile non-adherent mononuclear cells (NAC) poolt pärssivat toimet, kuid haavandilise koliidiga patsientidel võib leevendada haigusega seotud sümptomite avaldumist.[4]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
