National Book Award on Ameerika Ühendriikides igal aastal välja antav kirjandusauhind seal elavate ja tegutsevate kirjanike ja kirjastajate tunnustamiseks.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2024) |
Auhinda hakkasid välja andma 1950. aastal American Book Publishers Council, American Booksellers Association ja Book Manufacturers Institute.[1] 1989. aastast annab auhinda välja mittetulundusühing National Book Foundation. National Book Foundationi peamine eesmärk on tunnustada parimaid Ameerikas avaldatud teoseid ning kindlustada raamatute ja kirjanduse olulisust kultuuris.[2]
Auhinnakategooriaid on viis: parim ilukirjandusteos, parim teabekirjandusteos, parim luulekogu, parim tõlkekirjandusteos ja parim noortekirjandusteos[3].
Kohtunikele hindamiseks saadetakse tavaliselt 150–600 raamatut, millest kõige vähem on tõlkekirjandust ja kõige rohkem teabekirjandust[3].
1950. aastal algatasid American Book Publishers Council, American Booksellers Association ja Book Manufacturers Institute riikliku raamatuahinna iga-aastase väljaandmise. Esimesena anti raamatuauhinnad üle New Yorgis Waldorf-Astoria hotellis. Auhinnakategooriaid oli toona ainult kolm: ilukirjandus, teabekirjandus ja luule. 1960. aastate teisel poolel ja 1970. aastatel lisandus 13 kategooriat: teadus, filosoofia, religioon, ajalugu, biograafia, kunst, kirjad, tõlkekirjandus, kaasaegne, autobiograafia, esimene romaan, originaalne pehme köide ja lastekirjandus.[4] Aastatel 1976–1979 korraldas auhindade jagamist National Book Commitee[1]. 1980. aastatel kaotati suurem osa kategooriatest ära ning alles jäid ilukirjanduse ja teabekirjanduse kategooria, millele lisati uuesti 1990. aastatel luule ja lastekirjandus. Tõlkekirjanduse kategooria lisati alles aastal 2018.[4] 1980. aastal nimetati auhind ümber: American Book Awards[1]. Alates 1989. aastast korraldab auhinna jagamist mittetulundusühing National Book Foundation, kus muudeti auhindade nimetus uuesti National Book Awardiks[4].
Iga aasta märtsi keskpaigas avatakse kirjanikele ja kirjastajatele vorm, kuhu nad saavad esitada oma teosed vastava žanri kategooria auhinnale kandideerimiseks ning kohtunikele hindamiseks. Hindamisele võib teoseid esitada ainult teose kirjastaja, mitte kirjanik ise. Kandideerimisvorm suletakse mai keskpaigas. Esitada tuleb digitaalne versioon raamatust ja kuus füüsilist raamatut National Book Foundationile ning oma kategooria žüriile.[5] Esitamisele sobivad raamatud, mille on kirjutatud elav kirjanik ja mis on avaldatud esitamisele eelneval aastal Ameerika Ühendriikides. Kirjanike alaline ja pikaajaline elukoht peab olema Ameerika Ühendriikides. Varem pidi olema kirjanikul Ameerika Ühendriikide kodakondsus, kuid alates aastast 2024 ei ole see enam kohustuslik.[6] Selle uuendatud kriteeriumi eesmärgiks on autorite ja teoste mitmekesisemaks muutmine[2]. Raamatu kandideerimise tasu on 135 dollarit[5].
Kandideerimistingimused
- Kirjanik peab olema kandideerimise ja hindamise ajal elus.
- Esitamisele sobivad täispikkuses ilu- ja teabekirjandusteosed ning essee- ja luulekogumikud.
- Esitamisele sobivad kirjaniku enda avaldatud raamatud, kui ta on ka teiste kirjanike teoseid kirjastanud.
Tõlkekirjandusekategooria tingimused
- Esitada võib ingliskeelseid ilu- ja teabekirjandusteoste tõlkeid ning essee- ja luulekogumikke.
- Kirjanik peab olema kandideerimise aastal elus.
- Tõlge peab olema avaldatud kandideerimisele eelneval aastal.
- Esitamisele sobivad kirjaniku enda avaldatud raamatud, kui ta on ka teiste kirjanike teoseid kirjastanud.[5]
Igal aastal on žüriis 25 uut liiget, kelleks on tavaliselt eelnevad võitjad, kirjanikud, kirjastajad, kriitikud või teised raamatutega seotud tegelased. Iga auhinnakategooria kohta on žüriis viis liiget ja üks nendest on määratud oma kategooria esimeheks[7]. Varem on žüriis olnud näiteks romaanikirjanik ja varasem võitja Charles Johnson[8], 1974. aasta finalist Joy Williams[9], Ameerika kirjanduse professor ja raamatukriitik Carolyn See[10] ning inglise keele ja võrdleva kirjandusteaduse professor Randall Kenan[11]. Tavaliselt on kohtunik žüriis ainult ühe korra elu jooksul, kuid on ka erandeid. Mitu korda žüriis on tihti kriitikud.[12] Žürii liikmetele makstakse raamatute lugemise ja hindamise eest 2500 dollarit. Raamatute lugemine võib võtta nädalaid kuni kuid, olenevalt sellest, kui palju raamatuid hindamisele esitatakse. Kohtunikel endal ei tohi raamatuid sellel aastal ilmuda ja nende enda teoseid ei tohi hindamisele esitada.[13]
Kohtunikel on raamatutega tutvumiseks ja hindamiseks aega terve suvi[5]. Igal kategoorial kujuneb raamatute hindamiseks ja finalistide selgitamiseks välja oma meetod. Will Weaver oli 2011. aastal noortekirjanduse kategooria žüriis ja rääkis, et peale seda, kui žürii liikmed postiga raamatute koopiaid saama hakkasid, suhtles tema kategooria meili teel. Neil oli internetis jagatud tabel, kuhu nad kirjutasid raamatute kohta arvamusi, kommentaare ja numbrilisi hinnanguid. Tabeli ja konverentskõnede abil selgitasid nad välja kõigepealt kümme ja siis viis finalisti. Kohtunikud hindavad peamiselt raamatu süžeed, ülesehitust ja stiili. Kohe kui viis finalisti on selgunud, peab žürii esindaja helistama National Book Foundationisse ja andma teada, kes on nende väljavalitud.[13]
Auhindade üleandmiseks korraldatakse novembri lõpupoole või detsembris New Yorgis Manhattanil galaõhtu. Paar päeva varem on finalistidel võimalik oma raamatuid esitleda ja ette lugeda üritustel enda ja oma teoste reklaamimiseks. Võitjad otsustatakse samal päeval, kui toimuvad auhinnatseremoonia ja galaõhtu.[14] Mitte keegi peale kohtunike ei tea, kes on võitjad seni kuni see on galaõhtul avaldatud.[3] Igal aastal osaleb seal sadu raamatute valmimisse ja avaldamisse panustanud inimesi. Kõik ühe raamatuga seotud inimesed istuvad ühe laua taga. Tavaliselt peavad kõne National Book Foundationi tegevdirektor ning aukülaline. Auhinnakategooriate võitjad kuulutab välja iga žürii esimees, mille järel saavad võitjad lavale minna ja ka oma kõne pidada.[14]
Auhinnakategooriaid on viis: ilukirjandus, teabekirjandus, luule, noortekirjandus ja tõlkekirjandus. Kõik viis finalisti saavad õhtul enne auhinnatseremooniat 1000 dollarit ja medali privaatsel tseremoonial. Järgneval õhtul kuulutatakse galal välja võitja, kes saab 10 000 dollarit ja pronksist skulptuuri. Suhtlus võitjate ja National Book Foundationi vahel jätkub veel järgnevatel aastatel ja organisatsioon reklaamib ka nende uusi avaldatud teoseid.[3]
2023. aasta võitjad:
- Justin Torrese „Blackouts“ – parim ilukirjandusteos
- Ned Blackhawki „The Rediscovery of America: Native Peoples and the Unmaking of U.S. History“ – parim teabekirjandusteos
- Craig Santos Pereze „From Unincorporated Territory [åmot]“ – parim luulekogumik
- Dan Santati „A First Time for Everything“ – parim noortekirjandusteos
- Bruna Dantas Lobato „The Words That Remain“ – parim tõlkekirjandus[15]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
