Eesti film From Wikipedia, the free encyclopedia
"Naerata ometi" on Leida Laiuse ja Arvo Iho 1985. aastal lavastatud film Silvia Rannamaa teose "Kasuema" ainetel. Film esilinastus ekraanil 28. novembril 1985 Tallinna kinos Sõprus.
| Žanr | draama |
|---|---|
| Režissöör | Arvo Iho, Leida Laius |
| Stsenarist |
Silvia Rannamaa, Marina Šeptunova |
| Operaator | Tõnis Lepik |
| Helilooja | Lepo Sumera |
| Peaosades |
Monika Järv, Hendrik Toompere juunior |
| Filmistuudio | Tallinnfilm |
| Aasta | 1985 |
| Esilinastus | 1985 |
| Kestus | 85 minutit |
| Riik | Nõukogude Liit (Eesti) |
| Keel | eesti |
| IMDb profiil | |
Sotsiaalselt tundlik draama jutustab lastekodu lastest ja sellest, kuidas kõigist raskustest hoolimata on võimalik säilitada endas inimlikkust.
Teismeline Mari, kelle ema on surnud, tuleb lastekodust ära. Alkohoolikust isa ei taha kuuldagi, et Mari koju jääb, seepärast tüdruk läheb tänavale hulkuma. Pimedas ründab teda poistekamp, miilits sekkub ja Mari saadetakse tagasi lastekodusse. Siinse elu kirjutamata tavade ja suhtlemisviisidega ei suuda tüdruk kuidagi kohaneda. Teised kasvandikud näivad talle jämedad ja julmad, välja arvatud Tauri. Halb üllatus on kohtumine Robiga, kes oli üheks poisiks Marit ahistanud kambast. Mari kardab teda ja on Taurile tänulik kaitse eest. Robi, kes rikub reegleid, on seevastu kõigi lemmik, kuigi Mari meelest peaks teda vihkama. Omavanustega ei tee Mari suurt tegemist, ta jagab oma siseilma päevikuga. Kui ta keeldub tüdrukute korraldatud näljastreigist, makstakse talle kätte. Päevik näpatakse ja seda loetakse avalikult. Robi teeb sellisele mõnitamisele lõpu andes päeviku omanikule tagasi, kuid Mari on viidud viimse piirini. Tabletimürgistusest päästetuna toimub temas aga muutus. Ta aimab, et kaaslastel on temaga sarnane saatus ning nende jõhkrus on vaid vaid kaitsev koorik. Robigi hakkab talle paistma hoopis paremas valguses, mis ei meeldi sugugi Taurile.
Episoodides: Anneli Aunap, Rein Pakk, Manfred Kärblane, Maria Klenskaja, Evald Aavik, Reet Paavel, Triin Loorits, Lemmi Selge, Toivo Karjane, Priit Seli, Tilsi Lastekodu kasvatajad ja lapsed
Film taastati Nukufilmis Eesti Film 100 raames ning ilmus oktoobris ajalehe Eesti Päevaleht seeria "Eesti filmiklassika" raames DVD-l.
Filmi stsenaarium pidi läbima rohkelt kontrollinstantse Eesti NSV-s ja Moskvas, kusjuures Moskva lükkas esimese versiooni tagasi. Lõplik stsenaarium kirjutati ümber vastavalt tsensuuri nõuetele, kuid võtteplatsil kasutas meeskond algversiooni. Film on lindile võetud Tilsi lastekodus ning selle ümbruses, kuhu tsensoritel oli raske ligi pääseda. Väikesed lapsed, kes filmis mängisid, valiti enamasti Tilsi lastekodust.[3]
Nõukogude Liidu kinodes kogus film 11,2 miljonit vaatajat.[4]
Film on digiteeritud 6K resolutsioonis Rahvusarhiivis ja restaureeritud 4K resolutsioonis Locomotive Classicsi poolt 2024. aastal.[5]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.