NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine, ka NSV Liidu SARKi Erinõupidamine (vene keeles Особое совещание при НКВД СССР), ka lihtsalt Erinõupidamine (vene keeles Особое совещание, lühend ОСО) oli Nõukogude Liidu poliitiline kohtuväline repressiivorgan.

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine
Особое совещание при НКВД СССР

Asutatud	1934
Eesmärk	kohtuvälised repressioonid
Peakorter	Moskva
Asukoht	Lubjanka
Tegevuspiirkond	NSV Liit
Emaorganisatsioon	NSV Liidu SARK

NSV Liidu SARKi Erinõupidamise moodustamine

28. oktoobril 1934 võeti ÜK(b)P Keskkomitee ning 5. novembril NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja NSV Liidu Kesktäitevkomitee otsusega vastu määrus "Erinõupidamisest NSVL SARKi juures" millega anti Erinõupidamisele õigus administratiivkorras (mitte kohtuotsusega):

• "saata sotsiaalselt ohtlikeks isikuteks tunnistatud isikuid järelevalve alla piirkonda, mille nimekirja kinnitab SARK; saata asumisele kuni 5 aastaks, keeluga asuda elama pealinnades, suurtes linnades ja tööstuskeskustes;
• paigutada kinnipidamisasutustesse kuni 5 aastaks ja saata NSVL piiridest välja välisriikide kodanikke".

Kuid juba 1936. aastal on Erinõupidamiste poolt määratud karistuseks kinnipidamist vangilaagrites kuni 25 aastat ja ka "kõrgeimat määra" – surmanuhtlust.

Enne SARKi Erinõupidamise moodustamist oli kohtuväliste repressioonide teostajaks NSV Liidus Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse (OGPU) Erinõupidamine (Особое совещание при ОГПУ), mis tegutses piiriääärsete sõjaväeringkondade piirides. Uue korra järgi moodustati Erinõupidamised aga üle kogu NSV Liidu.

Erinõupidamise koosseis

Alates 1934. aastast tegutses Erinõupidamine ka vabariikide, kraide ja oblastite SARKide juures. SARKi Erinõupidamiste nn "troikade" koosseisu kuulusid:

1. vabariigi (resp krai, oblasti) SARKi ülem,
2. vabariigi (resp krai, oblasti) parteikomitee 1. sekretär,
3. vabariigi (resp krai, oblasti) prokurör

15. septembril 1939 võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse anda Erinõupidamisele õigus "teha otsuseid 1. ja 2. kategooria alusel" ning "viia otsuseid kohe täide".

SARKi Erinõupidamise pädevusse kuulus vastavalt NSV Liidu SARKi põhimäärusele (vastu võetud NSV Liidu Kesktäitevkomitee poolt 1934. aastal) Vene SFNV kriminaalkoodeksi §35 alusel prostituutide, ilma kindla töö ja elukohata ning varem kuritegusid toime pannud ja kinnipidamiskohtades viibinud isikute isoleerimine.

SARKi uurimisorganitest saadeti kontrrevolutsioonilise tegevuse materjalid edasi järgmiselt:

• materjalid, milles olid olemas formaalsed kuriteo tunnused, saadeti Sõjatribunali, Raudteetribunali või NSV Liidu Ülemkohtu Erikolleegiumi,
• materjalid, milles ei olnud alust kohtupidamiseks, aga milles käsitletud isikud tuli SARKi "arvates" siiski isoleerida, saadeti Erinõupidamisele.

Kui 1934. aastal oli Erinõupidamine ainult NSV Liidu SARKi juures, siis ilmse ülekoormatuse tõttu moodustati 1936. aastal Erinõupidamised juba kõikides NSV Liidu oblastites.

Peale kontrrevolutsiooniliste "kuritegude" lahendamisega tegeleva SARKi Erikomisjoni ehk "troika" olid SARKi süsteemis ka eraldi "miilitsatroikad" (милицейские тройки), mille pädevuses oli "sotsiaalselt ohtliku elemendi" kuriteod, millest levinuim oli oblastikeskustes ja suuretes tööstuslinnades elamise keelu ja passirežiimi rikkumine (sissekirjutuse puudumine). Nn "miilitsatroikade" pädevuses oli määrata kuni 5 aastat vangistust kinnipidamisasutustes.

Troikad langetasid otsuseid tagaselja, istungeid ei protokollitud. Iseloomulik oli dokumentide minimaalne hulk, mille alusel otsuseid langetati ja karistusi määrati. Papist toimikusse, millel on trükikojas trükitud kiri "Täiesti salajane. Säilitada igavesti", on tavaliselt köidetud vahistamise määrus, ühine läbiotsimise ja vahistamise protokoll, vahistatu üks või kaks ülekuulamisprotokolli ja süüdimõistev otsus. Selle järel tuleb kolme lahtriga tabeli kujul "troika" otsus. "Troika" otsus edasikaebamisele ei kuulunud ja reeglina oli toimikus lõppdokumendiks akt otsuse täideviimise kohta.

Ajalooline järjepidevus Venemaal

Esmakordselt asutati kohtuväline repressiivorgan Erinõupidamine Venemaal 1881. aastal keiser Aleksander III poolt siseminister krahv Ignatjevi esildise alusel. Erinõupidamisel oli õigus Venemaa keisririigi Riigikaitse Seadluse § 34 alusel kuni viieks aastaks asumisele saata keisririigi kaugematesse piirkondadesse. Keisririigi siseministeeriumi Erinõupidamise otsusega saadeti asumisele Narõmi ja Turuhanski piirkonda Siberis VSDTP bolševike juhtivtegelased Vladimir Lenin, Lev Trotski, Jossif Stalin, Feliks Dzeržinski jt. Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni Erinõupidamine likvideeriti.

Vaata ka

• Küüditamine
• Holodomor
• Inimsusvastane kuritegu
• Punane terror

Välislingid

• ОСОБОЕ СОВЕЩАНИЕ В РОССИИ И СССР (1881–1953)
• Орхан Джемаль. Опять тройка www.runewsweek.ru 15. detsember 2008
• Об особом совещании