Muhu monoloogid

"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.

1978. aastal tehti teosest pärit monoloogi „Suvitajad“ ainetel komöödiafilm "Siin me oleme!" mis saavutas eestlaste hulgas suure populaarsuse. Filmist pärit killud, kõnekäänud ja tunnuslaused on kasutusel siiani. ^[1]

Kogumikus on 8 monoloogi

1. Mardi Riste monoloog: "Mardi Riste"
2. Ärni monoloogid: „Hanilaiu matused ja Muhu territoriaalveed“, „Vasikate ristimine ehk Kuidas seda lavastada“ ja „Suvitajad“
3. Mihkli monoloogid: "Kuidas sündis laul „hallipüksi hiidlastest“?", „Mare Tüürimees ja tema abikaasa Konstantin“ , „Tuulevaikuse lugu“ ja "Hea meremeeste Hoidja"

Monoloogide sisukokkuvõtted

Monolooge pajatavad kolm jutustajat (Mardi Riste, Ärni ja Mihkel). Autorit jutustamas ei tähelda, ta on taandunud kuulajaks.

Mardi Riste

Mardi Riste kohtub Toompeal Muhust pärit mehega ning heietab talle oma elust ja läbielamistest. Näiteks sellest, kuidas kalad on väiksemaks jäänud, kuidas ta viis last on üles kasvatanud, kuidas oma väimehelt peksa sai ja kuidas väimees talle sünnipäevaks emanõgeseid kinkis.

Ärni monoloogid

„Hanilaiu matused ja Muhu territoriaalveed“

Ärni räägib, kuidas ta nooruses koos sõbra Joosepiga matustel käis ja surnu koos paari mehe abiga üle mere toimetas. Peale matuseid tuldi taas üle mere tulema ning tee peal kohtasid nad jäävangis hiidlasi, kellega tekkis vaidlus territoriaalvete üle, mis jätkus kuni magama minekuni. Öösel otsustas Ärni kartsa magama läinud hiidlasi hirmutada, hommikul olid hiidlased ikka veel nii hirmunud, et Ärni sõnul sai ta teistele laiud tagasi anda ja ka Anilaiu mehed said tüki merd tagasi.

„Vasikate ristimine ehk Kuidas seda lavastada“

Ärni räägib, kuidas ta Volli Pansoga vasikaid ja pulle ristimas käis, pannes neile huvitavamad, rohkem iseloomulikumad nimed kui need alguses olid.

„Suvitajad“

Ärni kõneleb sellest, kuidas nende juurde tulid puhkama kolm Tallinna suvitajat: mees ja naine, kel kaasas veel üks punapäine noor neiu. Nad kõik tekitasid pererahvale parajalt sekeldusi ja tüli. Peamine tüütus oli suvitajast naine, kes kamandas kõiki oma tahtmise järgi ringi.

Mihkli monoloogid

„Kuidas sündis laul „Hallipüksi hiidlasest““

Vennad otsivad oma 40-aastasele vanatüdrukust õele (Kunninga Eed) abikaasat, olles valivad. Ühel päeval saabus nende tallu Käina Nisu Villem, kes oli vandiraiuja. Pererahvas hakkas tema eest hoolitsema ja tundus, et Eed tundis härra vastu samuti huvi. Nii jäi Villem perre kui väimees, valetades enda isiku ja vara kohta. Kevadel sai pererahvas nende õuele puunõusid müüma tulnud hiidlastelt kuuldu põhjal aga Villemi valedele järele, mistõttu Villem pidi põgenema. Eedi vennad jooksid Villemit otsima ta koju Käinasse, kuid Villemi naine, kes Käinas kodus oli, juhatas nad kõrtsi meest otsima, kust nad teda aga ei leidnud. Minnes uuesti Käinasse Villemi majapidamist läbi otsima, leidsid nad tagaotsitava keldrist kartulikuhjast.

Mare Tüürimees ja tema abikaasa Konstantin

Monoloog pajatab kangest naisest Mare Tüürimehest ja ta sama kangest mehest Konstantinist. Kooselust algusest alates hakkasid Mare ja Konstantin üksteise vastu kohut käima, sealjuures üksteisega kaklema ja tülitsema.

Tuulevaikuse lugu

Lugu algab sellest, kui Lootuse laevameeskond Soomest Turust tuulevaiksel merel koju tagasi pöördub. Kapten vestleb reisist ja mitmetest probleemidest oma sõbraga, kes on meeskonnas madrus ja kapten avaldab lootust võita ühe neiu süda, kelle pärast tal sõbraga üldse tüli tekkis. Lugu lõpeb Tallinnasse jõudmisega, kuid enne seda kuuldi juba kaugelt maa poolt mütse ja mürtsatusi, justkui mängiks pasunad ja trummid. Õhtul sadamasse jõudes tuli välja, et Tallinnas peeti 1923. aasta laulupidu.

Hea meremeeste Hoidja

Lapsele räägitakse unejutuks, kuidas ta meremehest isa Atlandi peal ära uppus ning kuidas Hea meremeeste Hoidja isa meremeeste taevasse viis ja talle paadi tõi, et mees saaks sellega seal sõita ja Emujärvel kalu püüda.

Viited

1. Estonian Writers' Online Dictionary. Juhan Smuul