From Wikipedia, the free encyclopedia
Molekulipilv ehk molekulaarpilv[1] (inglise keeles molecular cloud) on tähtedevahelise pilve tüüp, mille tihedus ja suurus võimaldavad, et selles moodustuksid molekulid, tavaliselt molekulaarne vesinik (H2).
Molekulipilve märkimisväärne suurus ja mass põhjustavad gravitatsioonilise ebastabiilsuse efekti, mille tagajärjel muutub aine tihedus pilve sees ebaühtlaseks. Suurema tihedusega piirkondades hakkavad aine osised teatud tingimustel lähenema. Kokkutõmbumine võib toimuda sellise jõu ja kiirusega, mis võib põhjustada gravitatsioonilise kollapsi, mille tagajärjeks võib olla uue tähe tekkimine.
Levinuim molekul on neis pilvedes vesiniku molekul. On aga kindlaks teinud ka paljude teiste molekulide olemasolu. Molekulaarpilvi moodustavast ainest on leitud vee, ammoniaagi, vesiniksulfiidi, sipelghappe, metanooli ja glütsiini molekule. Glütsiini ja teiste orgaaniliste ühendite olemasolu tähtedevahelises ruumis viitab sellele, et eluvormide olemasolu on võimalik ükskõik millises universumi osas.[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
