Molaarruumala

Molaarruumala on ainet iseloomustav suurus, mis on arvuliselt võrdne ühe mooli selle aine osakeste ruumalaga.

Molaarruumala tähis on ${\displaystyle V_{\text{m}}}$ ja SI mõõtühik kuupmeeter mooli kohta (m³/mol), sageli on kasutusel ka liiter mooli kohta (l/mol) ehk kuupdetsimeeter mooli kohta (dm³/mol).

Molaarruumala saab arvutada aine ruumala ${\displaystyle V}$ ja ainehulga ${\displaystyle n}$ (moolides) jagatisena ja samuti aine molaarmassi ${\displaystyle M}$ ja selle tiheduse ${\displaystyle \rho }$ suhtena:

${\displaystyle V_{\mathrm {m} }={\frac {V}{n}}={\frac {M}{\rho }}}$.

Ideaalse gaasi olekuvõrrandist saab tuletada molaarruumala arvutamiseks valemi:

${\displaystyle V_{\mathrm {m} }={\frac {RT}{p}}}$,

kus

${\displaystyle R}$ on universaalne gaasikonstant (= 8,314 462 618 J/(mol · K);

${\displaystyle T}$ on temperatuur (K);

${\displaystyle p}$ on rõhk (Pa).

Molaarruumala iseloomustab seda, kui tihedalt on aine molekulid vaadeldavas mahus pakitud, ja kirjeldab ruumala, mida täidab Avogadro arvuga (6,022 · 10²³) võrdne arv aineosakesi. Ühesugustes tingimustes sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad võrdse arvu molekule. Tahkete ja vedelate ainete puhul see ei kehti.

Kõige sagedamini kasutatakse molaarruumala väärtust, mis on kindlaks määratud normaaltingimustel, keemias harilikult standardtingimustel.

Mõõtetingimused[1].  !! Rõhk !! Temperatuur !! Molaarruumala
Füüsikalised normaaltingimused	101,325 kPa	0 °C	22,413 969 54... · 10−3  m3/mol
Standardtingimused (IUPAC 1982), kasutusel keemias	100,000 kPa	0 °C	22,710 954 64... · 10−3  m3/mol

Reaalgaaside puhul kehtivad need molaarruumala väärtused üksnes piiratud rõhu ja mitte eriti madala temperatuuri korral.

Viited

1. Atkins, P., Jones, L. (2008). Keemia alused. Teekond teadmiste juurde. Neljas väljaanne. Esmatrükk: W. H. FREEMAN & Co, Basingstoke, New York. Eesti keelde tõlkinud peatükkide autorid. (2012). Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus OÜ. (Lehekülg 271).