kaitseala Lääne-Eestis From Wikipedia, the free encyclopedia
Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis. See on moodustatud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Rahvuspark jääb Lääneranna ja Lääne-Nigula valla territooriumile.
| Matsalu rahvuspark | |
|---|---|
| Pindala | 494,8 km² |
| Tüüp | rahvuspark |
| Moodustatud | 1957 |
 | |
Kaitseala pindala on 494,8 km², sellest on maismaad 215,0 km² ja vett 278,9 km².[1] Matsalu rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu alates Risti-Virtsu maanteesillast, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart, millest suurimad on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid. Teised tuntud laiud on Sipelgarahu ja Tondirahu.
Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal. 1976 kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Alates 2004 kannab ta nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala ning Lihula ja Tuhu maastikukaitseala. Matsalu rahvuspark kattub ka Natura-alade Väinamere linnuala ja Väinamere loodusalaga. Matsalu rahvuspark on ka HELCOMi kaitseala.
Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas.
Turismi tarbeks on loodud seitse linnuvaatlustorni: Penijõel, Kloostril, Haeskas, Suitsul, Jugasaarel, Küdeval ja Keemus, ning kolm matkarada Penijõel (5 km), Salevere Salumäel (1,5 km) ja Suitsul.
Asulad, mis jäävad osaliselt või täielikult Matsalu rahvusparki:[2]
Matsalu Riiklikku Looduskaitsealasse kuulusid: Penijõe keskus (keskuse- ja kõrvalhooned, paadikuur, saun, välibaas, elamu) — Läänemaa, Lihula vald; Puise kordon — Läänemaa, Ridala vald; Haeska mõisahoone; Lihula kordon — Läänemaa, Lihula alev; Kudri talu — Läänemaa, Martna vald; Kinga talu — Läänemaa, Ridala vald; Matsalu mõis — Läänemaa, Lihula vald.[3]
väike-konnakotkas Aquila pomarina, laanepüü Bonasa bonasia, hüüp Botaurus stellaris, mustviires Chlidonias niger, valge-toonekurg Ciconia ciconia, roo-loorkull Circus aeruginosus, välja-loorkull Circus cyaneus, soo-loorkull Circus pygargus, rukkirääk Crex crex, valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos, väikepistrik Falco columbarius, rohunepp Gallinago media, sookurg Grus grus, merikotkas Haliaeetus albicilla, punaselg-õgija Lanius collurio, herilaseviu Pernis apivorus, väikehuik Porzana parva, täpikhuik Porzana porzana, väiketiir Sterna albifrons, jõgitiir Sterna hirundo, randtiir Sterna paradisaea, vööt-põõsalind Sylvia nisoria, teder Tetrao tetrix
väike-laukhani Anser erythropus, valgepõsk-lagle Branta leucopsis, väikeluik Cygnus columbianus, laululuik Cygnus cygnus, rabapistrik Falco peregrinus, sookurg Grus grus, järvekaur Gavia arctica, punakurk-kaur Gavia stellata, veetallaja Phalaropus lobatus, põldrüüt Pluvialis apricaria, naaskelnokk Recurvirostra avosetta, mudatilder Tringa glareola
saarmas Lutra lutra, juttselg-kärnkonn Bufo calamita, rabakonn Rana arvalis
Kaunis kuldking Cypripedium calceolus, Ostericum palustre
Rahvusparki läbivad või selles kuuluvad järgmised veekogud:[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
