Masty on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Masty rajooni halduskeskus. Leedu keeles Mastai, poola keeles Mosty.
| Masty | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| [ Mastõ ] | |||||
| |||||
  Masty lipp
Masty vapp
| |||||
Pindala: 11,6 km²  | |||||
|
Elanikke: 14 447 (1.01.2024)[1]
| |||||
| Koordinaadid: 53° 24′ N, 24° 32′ E | |||||
  | |||||
Asub Nemunase kaldal. Asulast hargnevad raudteed Hrodnasse, Lidasse ja Vaŭkavyski suunas. Masty linnas suubub Nemunase jõkke Zelvianka jõgi.
Linna piirides on neli keskkooli, põhikool, laste spordikool ja kunstikoolkool. Mastys on kino, kaks kultuurimaja ja viis raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on raudteejaam ning aastal 1910 valminud õigeusu kirik. Masty linnas viib üle Nemunase jõe Valgevene pikim jalakäijate rippsild, mille pikkus on 193 meetrit.
Tööstusettevõtetest on Mastys metsatööstus, kergetööstus ja toiduainetetööstus. Toodetakse ehitusmaterjale ja valmistatakse mööblit.
Mastyt on esmamainitud 1496. aastal, mil asula oli piirkondlik keskus Trakai vojevoodkonda kuuluvas Hrodna maakonnas. Aastal 1514 sai asulast alev. Aastal 1539 ehitati Mastysse katoliku kirik, kirikule annetas maa Bona Sforza. Asulas viis üle Nemunase jõe praam, peamine tegevusala oli metsandus. Mastyst parvetati palke nii Hrodnasse, Kaunasesse kui ka Königsbergi. Aastast 1633 on teada, et Mastys asus turuplats, ka peeti seal kaks korda aastas laata.
Aastal 1795 läks alev Poola kolmandal jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Aastast 1818 kuulus Masty Hrodna kubermangu. Aastaks 1897 oli alevis olemas kool, ka oli hakatud tootma limonaadi.
Aastast 1921 oli Masty Poola koosseisus, 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. 1955. aastal sai Mastyst linn ja 1965. aastal ühtlasi rajoonikeskus.
Masty raudteejaam
Sild üle Nemunase jõe
Masty
- Taćciana Baŭkałava – valgevene näitleja
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
