Remove ads
From Wikipedia, the free encyclopedia
Helirõhk on akustikas helilaine tekitatud lisarõhk gaasis või vedelikus, mida mõõdetakse paskalites.[2].
Suurus (ühik) | Tase (ühik) |
---|---|
Helirõhk p (Pa) | Helirõhutase (SPL) Lp (dB-SPL) |
Heliintensiivsus I (W/m2) | Heliintensiivsuse tase LI (dB-SIL) |
Helivõimsus Pak (W) | Helivõimsuse tase LPak (dB-PWL) |
Helienergia W (J) | Helienergia tase LW (dB-SWL) |
Helienergia tihedus E (J/m3) | Helienergia tiheduse tase LE (dB-SEL) |
Helivaljus N (sone) | Helivaljuse tase LN (phone) |
Helirõhk lisandub vahelduvasuunalise (positiivse või negatiivse märgiga) rõhuna staatilisele rõhule (nt õhurõhule):
Helirõhk avaldub pinna pindalaühikule (ruutmeetrile) mõjuva jõuna :
Helirõhk on suuruselt staatilisest rõhust oluliselt väiksem.
Helirõhu muutust ajas saab lihtheli (siinustooni) korral kirjeldada valemiga
kus on helirõhu amplituud ja ringsagedus .
Tingituna sellest, et kuulmisaisting pole võrdeline helirõhu muutusega, vaid ligikaudu selle logaritmiga, kasutatakse akustikas helirõhu asemel helirõhkude suhte logaritmi ja väljendatakse seda detsibellides. Õhus leviva helilaine korral on lähtetasemeks (kontrollväärtuseks) , millega helirõhkusid võrreldakse, kuuldelävele vastav kokkuleppeline helirõhk
Veeakustikas on kontrollväärtus 1 mikropaskal ehk
Teades mõõdetava helirõhu efektiivväärtust (ruutkeskmist väärtust , on helirõhutase vastava kontrollväärtuse suhtes arvutatav valemiga
Näiteks juhul, kui helirõhk on 100 Pa (see vastab inimese valulävele) ja tegemist on heliga õhus, siis helirõhutase
Kui on teada helirõhutase (näites Lp = 80 dB), saab arvutada sellele vastava helirõhu efektiivväärtuse:
Mingit helirõhutaset ja vastavat heliintensiivsuse taset väljendab ühesuurune detsibellide arv (vt Heliintensiivsuse tase). Seetõttu võib lühidalt kõnelda helitasemest või helinivoost (lühend SPL ingl k sõnadest sound pressure level).
Heliallikas või olukord | Kaugus heliallikast või mõõtekoht | Helirõhk prms Pa | Helirõhutase Lp dB |
---|---|---|---|
Reaktiivlennuk | 30 m | 630 Pa | 150 dB |
Kahuripauk | 1 m | 200 Pa | 140 dB |
Valulävi | kõrvas | 100 Pa | 134 dB |
Kuulmiskahjustus lühiajalisel toimel | kõrvas | alates 20 Pa | 120 dB |
Lahingulennuk | 100 m | 6,3–200 Pa | 110–140 dB |
Suruõhuvasar, diskoteek | 1 m | 2 Pa | 100 dB |
Kuulmiskahjustus kestval toimel | kõrvas | alates 0,36 Pa | 85 dB |
Liiklus magistraalteel | 10 m | 0,2–0,63 Pa | 80–90 dB |
Auto | 10 m | 0,02–0,2 Pa | 60–80 dB |
Teler keskmisel tugevusel | 1 m | 0,02 Pa | 60 dB |
Normaalne vestlus | 1 m | 2 · 10−3 –2 · 10−2 Pa | 40–60 dB |
Vaikne tuba | kõrvas | 2 · 10−4 –6,3 · 10−4 Pa | 20–30 dB |
Puulehtede sahin, vaikne hingamine | kõrvas | 6,32 · 10−5 Pa | 10 dB |
Kuuldelävi sagedusel 2 kHz | kõrvas | 2 · 10−5 Pa (20 µPa) | 0 dB |
Heli kiirgusrõhk on keskmine rõhk, mida heli avaldab heliväljas olevale kehale. See heli rõhk P on võrdeline helienergia tihedusega ja oleneb heli langemisnurgast ning ka pinna peegeldustegurist. Ülalkirjeldatud helirõhust p on kiirgusrõhk P mitu suurusjärku väiksem. Näiteks kui heliintensiivsus on 1 W/m2 (tase vastavalt 160 dB), siis p = 3000 Pa, aga P normaalisihis ainult ca 10 Pa.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.