Männi-laguuss
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) on ümarusside hõimkonda kuuluv liik.
| Männi-laguuss | |
|---|---|
 Isane männi-laguuss | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Ümarussid Nematoda |
| Klass |
Secernentea |
| Selts |
Aphelenchida |
| Alamselts |
Aphelenchina |
| Ülemsugukond |
Aphelenchoididae |
| Sugukond |
Parasitaphelenchidae |
| Alamsugukond |
Bursaphelenchinae |
| Perekond |
Bursaphelenchus |
| Liik |
Männi-laguuss |
| Binaarne nimetus | |
|
Bursaphelenchus xylophilus (Steiner & Buhrer) Nickle | |
| Sünonüümid | |
| |
Liigi algne levila on Põhja-Ameerika. Euroopasse sattus 20. sajandil.
Areng on 4-etapiline. Täiskasvanud emased ja isased paljunevad suguliselt. Nende üsna väikeste ümarusside (valmikuna 1 mm) arengutsükkel sõltub välistemperatuurist, laboritingimustes kestab areng 15 °C juures 12 ja 30 °C juures 3 päeva.
Üks emane ümaruss võib soodsatel tingimustel muneda 15 päevaga 260 000 muna.
Männi-laguussid levivad mitmete putukate, nagu puidusiku (Monochamus) perekonda kuuluvate männi-puidusikkude (Monochamus galloprovincialis), abiga. Männi-laguusse on leitud ka hundlastes (Buprestidae) ja kärsaklastes (Curculionidae).
Alustuseks toituvad nad vaigukäigu epiteeli rakkudest ja hiljem putuksiirutajate poolt puitu sisestatud ja puidu sinetust tekitavatest seentest Ceratocystis spp. ja Ophiostoma spp.
Männi-laguussid võivad elada peaaegu kõigi okaspuude surnud puidus ja üksnes osade männiliikide elusates puudes. Kümmekonnal männiliigil põhjustavad männi-laguussid puude hukkumist (puul lakkab vaigu teke ja puu kuivab), tundlikumaks liigiks peetakse harilikku mändi.
Ka teised okaspuude perekonnad (nagu lehis, nulg, kuusk, ebatsuuga, ebaküpress, seeder) võivad olla männi-laguussi peremeestaimed, kuid neid nad harilikult välja ei sureta.
Arvatakse, et Ameerikas on kohalikud okaspuude liigid männi-laguussidele resistentsed ja suuri kahjusid metsas ei esine, küll võivad need ümarussid aga kahju teha vastuvõtlike okaspuude kasvandustes.
Nakatunud puude töötlemiseks on kasutusel mitmesuguseid tõrjevahendeid, kuid ükski neist pole seni eriti tõhusaks osutunud.
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Bursaphelenchus xylophilus seisuga 24.02.2014.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
