Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.[1]
See artikkel räägib selgroogsete anatoomia mõistest; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Lüli (täpsustus). |
Inimese lülisamba lüli nimetatakse ka lülisambalüliks.[2]
Selgroolülide areng, anatoomia, asend, luud, lihased, sooned, närvid, morfoloogia ja funktsioonid ning patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Roomajad
Maolistel
Lülid moodustavad madudel keha luulise aluse ja need on ühenduses nii naaberlülide kui ka lihaste ja sidekoega ning võimaldavad maol sobivas keskkonnas ning pinnal sujuvalt ja jäsemeteta liikuda (roomata).
Süstemaatika
Madude selgroolülid on olnud oluline osa juba Carolus Linnaeus süstemaatikas.
Muuseumieksponaatide kirjelduste alusel on madude selgroolülidel suured varieeruvused:
- 1849. aastal Richard Oweni ja Thomas Belli avaldatud publikatsiooni "Monograph on the Fossil Reptilia of the London Clay" esimese köite kolmandas osas on uuritavatel muuseumieksponaaditel madudel:
- Python regius Dum. – 348 selgroolüli ja 67 sabalüli
- Python tigris – 291 selgroolüli
- Boa constrictor (kuningboa) 305 selgroolüli ja 60 sabalüli.[3]
- 1853 loetleti hariliku rästiku muuseumieksponaadil 187 selgroolüli, millest 157 toetasid liikuvaid roideid;[4]
Esimene lüli erineb naaberlülidest selle poolest, et see on ühenduses väga lühikeste roietega[5], järgmised lülid on ühendatud väga liikuvate roietega.
Imetajad
Koduloomade selgroog koosneb samuti selgroolülidest ja iga lülisambalüli koosneb:
- lülikehast (corpus vertebrae)
- lülikaarest (arcus vertebrae)
- lülijätkest (processus vertebrae).
Inimesel
- Pikemalt artiklis lülisambalüli
Iga lülisambalüli koosneb:
- lülikehast (corpus vertebrae)
- lülikaarest (arcus vertebrae)
- lülijätkest. (processus vertebrae)
Lülisambalüli keha paikneb ventraalselt ja on lülisamba kandev osa. Neljandiku ristluust ülespoole jäävate naaberlülide kehad on omavahel seotud elastse kõhrelise lülidevahekettaga (discus intervertebralis). Lülisambalüli kaar aga dorsaalselt. Nii lüli kui kaar ümbritsevad lülimulku. Lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali.
Lülisambalüli kaar
Iga lülisambalüli kaar on varustatud kahe lülisälguga. Eelneva ja järgneva naaberlüli vastavad sälgud moodustavad lülidevahemulgu, mille kaudu väljuvad seljaajust seljaajunärvid. Igast lülisambalüli kaarest lähtuvad 7 lülisambalüli jätket.
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.