Remove ads

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Quick Facts Sünniaeg, Surmaaeg ...
Carl von Linné
Thumb
Sünniaeg 23. mai 1707
Surmaaeg 10. jaanuar 1778 (70-aastaselt)
Matmispaik Uppsala toomkirik
Amet botaanik, arst, bioloog, loodusteadlane, mineraloog
Teosed Species plantarum
Autogramm
Thumb
Close

Nimi

Teadlase nime on kasutatud mitmel kujul: Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Ise kasutas ta oma loodusteaduslikes töödes alati ladinapärast varianti Carolus Linnaeus.

Ta kirjutas enamiku oma teadustööd ladina keeles, kuid piisavalt kirjutas ka rootsi keeles, olles näiteks üks esimesi, kes tarvitas rootsi keeles sõna "bioloogia".

Sel ajal rootslastel üldjuhul polnud perekonnanimesid. Inimesi kutsuti ees- ja isanime järgi. Näiteks Carli vanaisa oli Ingemar Bengtsson (Bengti poeg). Tema isa oli Nils Ingemarsson (Ingemari poeg).

Perekonnanime läks vaja ainult ülikooli immatrikuleerimisel. Kellel seda polnud, see võis selle võtta üsna suvaliselt, kuid akadeemilises maailmas eelistati ladinakeelseid nimesid. Kui Nils Ingemarsson astus Lundi ülikooli, valis ta nimeks Linnaeuse pere omanduses oleva Linnegårdi talu järgi ("linn" on arhailine vorm sõnast "lind", mis tähendab rootsi keeles pärna). Niisiis oli nii isa kui poja kodanikunimi Linnaeus.[viide?]

1757. aastal tõsteti Carl aadliseisusse. 1761. aastal lühendas ta oma nime Linnéks ja lisas sellele "von" aadliseisuse tähistamiseks.[viide?] Sellepärast ei ole kohane nimetada teda Carl (von) Linnéks, kui juttu on ajast enne aadlikuks saamist.

Londonis asuv Londoni Linné Ühing, Linnean Society of London, annab välja ajakirja The Linnean, medalit Linnean Medal jne.

Remove ads

Elulugu

Thumb
Systema Naturæ 1758. aasta väljaande tiitelleht

1735. aastal ilmus Hollandis tema teos "Systema Naturae", mis pani aluse nüüdisaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Esimeses trükis oli raamatul vaid 11 lehekülge. 1758. aastal ilmunud 10. trükis oli kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Seal olid varasemad paljusõnalised nimetused asendatud kahesõnaliste binaarsete liiginimetustega. Tema kirjeldatud liigid on tähistatud lühendiga L.

Linné oli esimene, kes kirjeldas inimest kui liiki. Inimese kui Homo sapiens'i paigutas ta oma süsteemis esikloomaliste hulka. Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele tulevikus.

1741. aastal omandas ta Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis.

Ta pööras ümber Anders Celsiuse kasutusele võetud termomeetriskaala, mis omandas sellega tänapäeval kasutatava kuju.

Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president[viide?] ning kuninga ihuarst.[viide?]

26. juunil 1739 abiellus ta Sara Elisabeth Moræaga. Sellest abielust sündis kaks poega ja viis tütart, kellest täiskasvanuks sai üks poeg ja neli tütart. Tema poeg Carl Linné noorem sai samuti botaanikuks ja kõrgkooli õppejõuks, aga ta suri lastetuna ja sellepärast on Linné sugu meesliinis välja surnud.

Linnaeuse kirjeldatud roomajate loetelu[1]

 Pikemalt artiklis Linnaeuse poolt kirjeldatud roomajate loetelu
  • Acontias meleagrissuur-liivaskink
  • Agama agamaharilik agaam
  • Agkistrodon contortrixvaskpea-kilplõugmadu
  • Ahaetulla mycterizans
  • Alopoglossus angulatus
  • Ameiva ameiva
  • Amphiesma stolatum
  • Amphisbaena albaibižaara
  • Amphisbaena fuliginosakirju taandur
  • Anguis fragilisvaskuss
  • Anilius scytale
  • Aspidoscelis sexlineata
  • Basiliscus basiliscuskiiver-basilisk
  • Bitis atropos
  • Boa constrictor
  • Bothrops atroxkaisaka
  • Brachyorrhos albus
  • Bungarus candidus
  • Caiman crocodiluskrokodillkaiman
  • Calotes calotesharilik iluagaam
  • Caretta carettamerikilpkonn
  • Cerastes cerastesharilik sarvikrästik
  • Cerastes viperaavitsenna sarvikrästik
  • Chalcides chalcides
  • Chamaeleo chamaeleonharilik kameeleon
  • Chamaesaura anguinaanger-vaegvöösaba
  • Chelonia mydasrohekilpkonn
  • Chelonoidis denticulata
  • Chelydra serpentinakaimankilpkonn
  • Chironius carinatuszipo
  • Chironius exoletus
  • Chironius fuscus
  • Chrysopelea pelias
  • Cnemidophorus lemniscatus
  • Coluber constrictormust vilbasnastik
  • Corallus caninuskoerpea-puuboa
  • Corallus hortulanus
  • Cordylus cordylusharilik vöösaba
  • Crotalus durissusõud-lõgismadu
  • Crotalus horridusvöödiline lõgismadu
  • Cylindrophis maculatuslaiguline silindermadu
  • Dasypeltis scabramunamadu
  • Diadophis punctatus
  • Dolichophis jugularis
  • Draco volansharilik lenddraakon
  • Duberria lutrix
  • Emys orbiculariseuroopa sookilpkonn
  • Epicrates cenchriaviker-silehuulboa
  • Eretmochelys imbricatabissa
  • Erythrolamprus aesculapii
  • Erythrolamprus cobella
  • Erythrolamprus miliaris
  • Erythrolamprus reginae
  • Erythrolamprus triscalis
  • Erythrolamprus typhlus
  • Eryx colubrinus
  • Eryx jaculuslääne-liivaboa
  • Eunectes murinushiidanakonda
  • Gekko geckotokee
  • Gymnophthalmus lineatus
  • Helicops angulatus
  • Hemidactylus turcicustürgi majageko
  • Hemorrhois hippocrepis
  • Heterodon simus
  • Homalopsis buccata
  • Homoroselaps lacteus
  • Hydrophis platurus
  • Iguana iguanaharilik leeguan
  • Imantodes cenchoa
  • Kinosternon scorpioidesskorpion-klappkilpkonn
  • Lacerta agiliskivisisalik
  • Lachesis mutabušmeister
  • Lampropeltis getula
  • Lamprophis aurora
  • Laticauda laticaudatarõngas-laisaba
  • Leptodeira annulata
  • Leptophis ahaetulla
  • Lycodon aulicusmaja-kihvmadu
  • Lygophis lineatus
  • Lygosoma quadrupes
  • Lyriocephalus scutatuslüürapeaagaam
  • Macrovipera lebetinagürsa
  • Micrurus fulviusarlekiin-korallmadu
  • Micrurus lemniscatuslint-korallmadu
  • Naja hajeegiptuse kobra
  • Naja najaindia kobra
  • Naja nivea
  • Natrix maurarästiknastik
  • Natrix natrixharilik nastik
  • Nerodia fasciata
  • Nerodia sipedon
  • Neusticurus bicarinatus
  • Oligodon calamarius
  • Opheodrys aestivus
  • Ophisaurus ventralisharilik rüüvaskuss
  • Oxyrhopus petolarius
  • Pantherophis guttatusmaisi-roninastik
  • Philodryas viridissima
  • Phrynosoma orbiculare
  • Plestiodon fasciatus
  • Plica plica
  • Plica umbra
  • Polychrus marmoratusmarmor-lehtleeguan
  • Psammobates geometricus
  • Psammodromus algirus
  • Psammophis sibilans
  • Psammophylax rhombeatus
  • Pseudaspis cana
  • Pseudoeryx plicatilis
  • Ptyas mucosasuursilmmadu
  • Python molurustiigerpüüton
  • Scelotes bipes
  • Scincus scincusharilik skink
  • Sibon nebulatus
  • Sistrurus miliarius
  • Spilotes pullatus
  • Stellagama stellio
  • Tantilla melanocephala
  • Tarentola mauritanica
  • Terrapene carolina
  • Testudo graeca
  • Tetradactylus seps
  • Thamnodynastes pallidus
  • Thamnophis sauritus
  • Thamnophis sirtalisharilik tripimadu
  • Trachylepis aurata
  • Tupinambis teguixin
  • Typhlops lumbricalis
  • Typhlops reticulatus
  • Uracentron azureum
  • Uranoscodon superciliosus
  • Varanus niloticusniiluse varaan
  • Vipera ammodytesnokisrästik
  • Vipera aspisaspisrästik
  • Vipera berusharilik rästik
  • Virginia striatula
  • Xenochrophis vittatus
  • Xenodon severus
  • Zamenis situla.
Remove ads

Tunnustus

Carl von Linné valiti 1769. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Mälestuse jäädvustamine

Tema auks on nimetatud asteroid 7412 Linnaeus ja Kuul asuv Linné kraater. Rootsi vanima botaanikaaia nimi on Linnaeuse aed, ehkki see on Linnést mõnevõrra vanem. Växjö ülikooli ja Kalmari kolledži ühinemisel tekkinud õppeasutus nimetati Linnaeuse ülikooliks.

Linnéd on kujutatud arvukatel Rootsi postmarkidel ja rahatähtedel. 1986. aastal anti välja uus 100-kroonine rahatäht, millel on Linné portree, tema joonistus tolmlevatest taimedest, Linné aia vaade ja tema kirja pandud lause, mida tihti on nimetatud Linné deviisiks: "Omnia mirari etiam tritissima" ('leia imesid kõiges, isegi kõige tavalisemates asjades').

Remove ads

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Välislingid

Wikiwand in your browser!

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.

Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.

Remove ads