Liiva raudteejaam
From Wikipedia, the free encyclopedia
Liiva raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Nõmmel Liiva asumis, Männiku tee ja Vabaduse puiestee ristumiskoha lähedal.
| Liiva raudteejaam | |
|---|---|
 Elroni reisirongid Liiva jaamas | |
| Asukoht | Orava tn 21b |
| Koordinaadid | 59° 23′ 15,2″ N, 24° 43′ 23,1″ E |
| Omanik | Edelaraudtee Infrastruktuuri AS |
| Platvormid | 1 |
| Rööpapaaride arv | 4 |
 | |
Liiva raudteejaam asub Balti jaamast mööda raudteed 7 kilomeetri kaugusel. Jaamas peatuvad kõik Elroni edelasuunalised reisirongid (liiguvad Viljandi, Türi, Lelle ja Rapla suunas), kokku umbes 20 väljumist päevas. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.
Liiva peatusele eelneb kõikidel Tallinnast väljuvatel rongiliinidel Tallinn-Väike ning järgneb Männiku (välja arvatud Viljandi kiirrongide puhul, kus järgnev on Saku). Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta, ja II tsooni.[1]
Jaamas paikneb seitse raudteeharu. Tõsi, aegade jooksul on nende koguarv vähenenud (näiteks harutee Liiva jaamast üle Kalmistu tee laoplatsile).
Kuni 1971. aastani oli jaamas kitsarööpmeline raudtee.
1913–1971 algas jaamahoone ja veetorni vahelt algse Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee Liiva – Nõmme-Väikse raudteelõik, mis oli kuni 1962. aastani osa Liiva–Vääna raudteest. Raudtee üheks silmapaistvamaks osaks oli Rahumäe viadukt üle laiarööpmelise raudtee. Harutee selle lõigu Rahumäe kitsarööpmelise jaama juurest viis Tondile, Koplisse ja Mustamäe suurtükiladudesse. Liiva–Nõmme-Väikse raudtee jätkus Nõmme-Väikse–Sõrve raudteena ja sellel liikusid Tallinna–Vääna reisirongid.
Liiva ja Männiku jaamade vahel asus algusaastatel Valdeku raudteepeatus, mis vahepeal likvideeriti, ent taastati aastal 2017.
Liivalt sai sõita kuni 8. detsembrini 2018 ka Pärnusse.
Liiva jaamahoone valmis 1917. aastal Peeter Suure merekindluse raudtee tüüpkavandi järgi. Praeguse laiarööpmelise raudtee lääneküljel asub ühes jaamahoonega ka 1917. aastal valminud veetorn. Jaamahoone kuulub Edelaraudteele ja on tänaseni kasutuses.
Edelaraudtee reisirong DR1 Liiva jaamas
Liiva raudteejaam vaatega lõunasse
Liiva raudteejaam vaatega põhja
Liiva raudteejaama veetorn (ehitatud 1917, foto 2011)
Liiva jaama uus perroon veebruaris 2020
.JPG)
.JPG)
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
