Lembit Pung (17. veebruar 1935 Viljandi – 21. oktoober 2020) oli eesti füüsik.[1]
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Lembit Pung oli muusiku poeg ja Maaja Paavo abikaasa.[1]
Lõpetas 1954 Viljandi 2. Keskkooli, 1959 TÜ füüsika osakonna, 1962 aspirantuuri, füüsika-matemaatikakandidaat (1967, TÜ), väitekiri "Исследование автолокализованных дырок и дырочных процессов в ионных кристаллах по неизотермичeской релаксации ЭПР", füüsika-matemaatika-doktor (1979, Eesti NSV TA Füüsika Instituut (FI)), väitekiri "Исследование автолокализации и движения дырок в ионных кристаллах методом термоактивационной радиоспектроскопии". Oli 1962–1967 TÜ eksperimentaalfüüsika kateedri assistent, 1967–1971 vanemõpetaja, 1971–1974 dotsent, 1974–1976 vanemteadur, 1976–1980 dotsent, 1980–1987 professor, 1987–1993 kateedri juhataja, professor, 1993–1995 ja 1998-2000 eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja, rakendusfüüsika professor, 1989–92 ka füüsika-keemia-teaduskonna teadusprodekaan ning 1987–93 elektroluminestsentsi ja pooljuhtide labori teaduslik juhendaja, 2000– emeriitprofessor. Õpetanud raadioelektroonikat, spektroskoopiat, impulsstehnikat ja magnetresonantsmeetodite kasutamist, radioaktiivsuse mõõtmise meetodeid; koostanud õppevahendeid.[1]
Uurimisvaldkonnad: tahkisefüüsika ja elektronide paramagneetiline resonants tahkistes, elektron- ja auktsentrite struktuur ioonsetes kristallides ja mitterelakseerunud aukude liikuvus madalatel temperatuuridel autolokaliseerumiseni, autolokaliseerunud augud erineva struktuuriga kristallides; laia keelutsooniga dielektriliste ja optiliste materjalide süntees ja nende füüsikalised omadused. Tahke keha elektronparamagneetilise resonantsi uurimismeetodi kasutuselevõtjaid ja (koos Ülo Haldrega) eksperimentaalfüüsika kateedri juurde vastava labori loojaid (1962–1965). Eesti Füüsika Seltsi liige. ENSV riiklik teaduspreemia (1987). Üle 100 teadustrükise.[1]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
