From Wikipedia, the free encyclopedia
Lembit Allikmets (kuni 1938 Israel; sündinud 18. juunil 1936 Kernu vallas Hageri kihelkonnas Harjumaal [1]) on eesti arst ja meditsiiniteadlane.
1954. aastal astus ta Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) arstiteaduskonda, mille lõpetas 1960. aastal farmakoloogia erialal kiitusega.[1] 1960–1963 õppis ta TRÜ sihtaspirandina Leningradis NSV Liidu meditsiiniakadeemia eksperimentaalse meditsiini instituudi farmakoloogia osakonnas akadeemik Sergei Arnitškovi juhendamisel, 1963 kaitses ta seal meditsiinikandidaadi väitekirja.[2] Meditsiinidoktori kraadi kaitses ta 1970. aastal[1] Vilniuse Ülikoolis väitekirjaga "Psühhotroopsete ainete toime eesaju limbilistesse ja seotud struktuuridesse".[2]
Aastatel 1960–1963 oli ta arst Jämejala Psühhoneuroloogiahaiglas. 1963–1970 töötas ta TRÜ Meditsiini Kesklaboratooriumis nooremteaduri, vanemteaduri ning eksperimentaalpatoloogia ja farmakoloogia sektori juhatajana.[3] Aastatel 1966–1967 oli ta stipendiaat USA-s. Välis-Eesti lehtede järgi "siinviibimisel ta kontakte eestlastega ei julgenud võtta"[4] ning "Allikmets esines kogu aja veendunud kommunistina, kellel ei olnud USA elu ega kapitalistliku korra kohta üldiselt ütelda midagi tunnustavat".[5]
Ta on olnud ka eksperimentaalse patoloogia ja farmakoloogia sektori juhataja.[2] 1971. aastal valiti ta professoriks. 30 aastat (1971–2001) juhatas ta ülikooli farmakoloogiakateedrit (hilisemat farmakoloogiainstituuti).[1] 1973–1975 oli ta arstiteaduskonna õppeprodekaan, 1975–1984 ja 1989–1994 aga dekaan.[3]
Dekaanina pani Allikmets 1975. aastal aluse arstiteaduskonna aastapäeva regulaarsele tähistamisele, laiendas aspirantuuri ja doktorantuuri[3] ning rajas 1978. aastal probleemlaborite põhjal Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi[1]. Allikmetsa toel alustati 1972. aastal kliinilise farmakoloogia kursusega nii üliõpilastele kui ka arstide täiendusteaduskonnas, samuti korraldati valikkursusi ning temaatilisi tsükleid arstidele ja proviisoritele.[3] Alates augustist 2001 on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor[1] ja töötab vanemteadurina.[3]
Ta on olnud arstiteaduskonna kraadikaitsmise nõukogu esimees, TÜ kliinikumi asutaja ja esimene juhatuse esimees, TÜ kliinikumi nõukogu liige (1970–2001), TÜ Biomeedikumi ehituse komisjoni esimees ja TÜ inimuuringute eetikakomitee esimees.[2]
Ta on olnud kolme rahvusvahelise ajakirja toimetuse liige[1] (Farmakoloogia ja Toksikoloogia, Journal of Physiology & Pharmacology, Pharmacology, Biochemistry and Behavior).[6] Ta on juhendanud 24 kandidaadi- ja doktoridissertatsiooni.[2] Tema rajatud Tartu neuro- ja psühhofarmakoloogia koolkond on tuntud kogu maailmas.[1] 1970–2001 korraldati Allikmetsa juhtimisel Tartus ja Tallinnas 12 farmakoloogia-, psühhofarmakoloogia- ja bioloogilise psühhiaatria alast rahvusvahelist kongressi ja sümpoosioni.[3]
Teadustöös on Allikmets keskendunud neurotroopsete (nt uinutid ja valuvaigistid) ja psühhotroopsete ainete (nt antidepressandid) toimemehhanismi selgitamisele. Ta on tegelnud uute gamma-aminovõihappe derivaatide farmakoloogia ja toksikoloogia selgitamise ning praktikasse juurutamisega.[2]
Ta on avaldanud üle 400 teaduspublikatsiooni. Nende seas on õpikuid ja käsiraamatuid, 8 monograafiat ning 260 teadusartiklit, neist omakorda 140 eelretsenseeritavates ajakirjades.[2]
Ta on Eesti Farmakoloogia Seltsi üks asutajaid 1970. aastal. Ta oli seltsi esimees asutamisest kuni aastani 1993. 1991 oli ta Eesti Bioloogilise Psühhiaatria Seltsi üks asutajaid ja seejärel selle kauaaegne esimees.[1]
Samuti kuulub ta Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Füsioloogia Seltsi, Ameerika Bioloogilise Psühhiaatria Seltsi ning Saksa Farmakoloogia ja Toksikoloogia Seltsi.[2]
Ta on olnud Eesti arstiteaduse nõukogu liige (1974–1999), Eesti NSV tervishoiuministeeriumi kolleegiumi liige, NSV Liidu tervishoiuministeeriumi õppe-metoodilise nõukogu ja rektorite nõukogu liige, 1980–1988 NSV Liidu Meditsiiniakadeemia psühhofarmakoloogia probleemkomisjoni esimees.[3]
Lembit Allikmets on Eesti Keskerakonna liige 4. jaanuarist 1995.[7] Ta on kuulunud erakonna volikokku ja aukohtusse.[8]
Kolmel korral (1989, 1996 ja 1999) on Lembit Allikmets valitud Tartu linnavolikokku, selle töös osales ta kokku 10 aastat.[1]
2010. aastal esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur Lembit Allikmetsale ning Valga haigla ülemarstile ja Tartu Ülikooli kliinikumi anestesioloogia osakonna juhatajale Andres Sellile kriminaalsüüdistuse ebaseaduslikes meditsiiniuuringutes.[9]
Süüdistuse kohaselt tegi Sell päevakirurgiakeskuses Medex ja Tartu Ülikooli kliinikumis[9] 2006. aasta aprillist septembrini[10] 64 jalaoperatsiooni, milles kasutati narkoosiravimit 3-kloroprokaiini, mille kasutamiseks puudus ravimiameti ja ravimi kliinilisi uuringuid võimaldava eetikakomisjoni luba.[9] Sell kallutas Allikmetsa uuringu tarbeks luba võltsima. Inimkatsetes kasutatud ravimid toodi Šveitsist ilma ravimiameti sisseveoloata.[10]
Esimesel kohtuistungil Tartu maakohtus 21. novembril 2011 eitasid Allikmets ja Sell süüdistusi. Selli advokaat Aivar Pilv esitas kohtule taotluse arutada Selli osas kriminaalasja kokkuleppemenetlust; Lembit Allikmets ja tema kaitsja ei soovinud kokkuleppemenetlust, mistõttu tema süüküsimust arutab kohus edasi üldmenetluses.[10]
5. detsembril tunnistas Tartu maakohus Allikmetsa süüdi dokumendi võltsimises ning mõistis talle rahalise karistuse 1524 eurot.[11]
Tema abikaasa on endine Tartu Ülikooli õppejõud Kiira Allikmets. Neil on pojad Rando Allikmets, Erik Allikmets ja Lembit Allikmets jun.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.