Leipzigi lahing

Leipzigi lahing (tuntud ka kui rahvastelahing) toimus 16.–19. oktoobrini 1813 Leipzigi lähistel Napoleoni-vastase VI koalitsiooni (Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ning Prantsusmaa vägede vahel.

See artikkel on 1813. aastal toimunud lahingust; 1642. aastal toimunud lahingu kohta vaata artiklit Leipzigi lahing (1642).

---

Leipzigi lahing
Osa Kuuenda koalitsiooni sõjast ja Napoleoni sõdadest
Aleksandr Zaurveidi (1783–1844) maal lahingust
Toimumisaeg	16.–19. oktoobrini 1813
Toimumiskoht	Leipzigi lähistel
Tulemus	Prantsuse vägede kaotus
Osalised
Prantsusmaa esimene keisririik Austria keisririik Venemaa keisririik Preisi kuningriik Rootsi kuningriik
Väejuhid või liidrid
Prantsusmaa keiser Napoleon I feldmarssal K. P. Schwarzenberg

Lahingu käik

Lahingu alguses oli koalitsioonil (ülemjuhataja Austria feldmarssal K. P. Schwarzenberg, 1771–1820) 133 000 meest (Böömi armee), Napoleonil 122 000 meest. Koalitsioonil õnnestus juurde tuua 172 000 meest (Sileesia armee, Põhjaarmee ja Poola armee), Napoleonil 87 000 meest. Suurtükke oli liitlastel umbes 1400, prantslastel umbes 700. Suuri kaotusi kandnud Prantsusmaa vägi pidi 19. oktoobri hommikul taganema.

Osapoolte kaotused

Prantslased kaotasid ligikaudu 80 000 meest (neist 20 000 vangilangenuna) ja peaaegu kõik suurtükid. Liitlasvägi kaotas umbes 54 000 meest.

Lahingu tulemused

Leipzigi lahingu tagajärjel vabanes Napoleoni ülemvõimu alt kogu talle allunud ala Reinist ida pool.