Leem (murdes ka roog[1][2]) on tangudest, ubadest, hernestest, läätsedest, kapsastest, kalast, lihast või käkkidest ja veest keedetud vedel toit.[3]
Paljud leemed olid tavanditoidud: pulma lõppedes pakuti tavaliselt kapsa- ja käkileent (saartel lisaks herne- ja oaleent), matustel herne-, kapsa- ja käkileent, mardipäeval oa- ja hanerupskileent.[2]
Alates 19. sajandi keskelt levis selline leeme tegemise viis, et keedeti kartuleid koos nisupüülist klimpide, manna ja riisiga. Sellist leent (samuti körti) hakati hiljem kutsuma supiks.[3] Sõna supp on eesti keeles suhteliselt uus, see võeti kasutusele alles 19. sajandi lõpus ja on laenatud saksa keelest. Rahvas kasutas varem sõna leem ja ka rahvaluules on juttu leemekulbi liigutajatest. Esmaspäevad, teisipäevad, reeded ja pühapäevad olid talurahval supipäevad.[4]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
