Laevade tuled ehk navigatsioonituled on laevadel (jt alustel) kasutatavad rahvusvaheliselt kokkulepitud kindlate omadustega kohustuslikud valgusallikad, mis iseloomustavad aluse olekut, tegevust, käiku.
Tuled ja nende kasutamine on sätestatud COLREG-is 1972, C Osa TULED JA MÄRGID, Reeglid 20 kuni 31[1].
Laevatuledelt on eeskuju võetud ka tuledega märgistamisel lennunduses.
Topituli – laeva pikitasandil paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult 225° horisondikaart vöörist kuni 22,5° traaversist tahapoole mõlemal pool laeva.
Pardatuled – roheline tuli paremas ja punane tuli vasakus pardas, mis mõlemad valgustavad katkematult 112,5° horisondikaart vöörist kuni 22,5° vastava parda traaversist tahapoole. Alla 20 meetri pikkusel laeval võib pardatuled koondada laeva pikitasandil paiknevasse ühte laternasse.
Ahtrituli – laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult 135° horisondikaart otse ahtrist 67,5° kummagi parda poole.
Puksiirtuli – kollane tuli, millel on samad omadused kui ahtritulel.
Ringtuli – tuli, mis valgustab katkematult 360° horisondikaart.
Plinktuli – korrapäraselt plinkiv tuli sagedusega 120 või rohkem plinki minutis.
Alla 7 m pikkune jõuajamiga laev, mille suurim kiirus ei ületa 7 sõlme - vähemalt valge ringtuli.
Alla 12 m jõuajamiga laev - vähemalt valge ringtuli ja pardatuled (võivad olla koondatud ühte laternasse);
Alla 50 m jõuajamiga laev - topituli (vähemalt 1), pardatuled, ahtrituli.
50 m või pikem jõuajamiga laev - eesmine ja tagumine (kõrgemal) topituli, pardatuled, ahtrituli.
Ankrus
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.(Detsember 2020)