From Wikipedia, the free encyclopedia
Labradori retriiver on Kanadast Newfoundlandilt pärit koeratõug.[1] Labradori retriiver kuulub retriiverite tõutüüpi.
 | See artikkel vajab toimetamist. |
| Labradori retriiver | |
|---|---|
.jpg) | |
| FCI standard nr 122 | |
| Rühm | 8: retriiverid, linde lendu ajavad koerad ja veekoerad |
| Alarühm | 1: retriiverid |
| Standard nr | 122 13.10.2010 (en ) |
| Päritolumaa | Newfoundland |
| Kohalik nimi | Labrador Retriever |
| Töökatsed | jah |
| Kasutus | jahisaagi kättetooja |
| Tunnused | |
| Turja kõrgus | 56–57 cm (isased) 54–56 cm (emased)[1] |
| Kaal | 29–36 kg (isased) 25–32 kg (emased)[2] |
| Karvkate | lühike ja tihe, aluskarv vettpidav |
| Pesakond | 5–10 kutsikat (keskmiselt 7,6[3]) |
| Eluiga | 12–14 aastat[4] |
 Meediafailid Wikimedia Commonsis | |
| Koer (Canis lupus familiaris) | |
Labradori retriiver aretati algselt jahikoeraks. Labradorid on veelinnukoerad, kes toovad jahimehele kätte tabatud linnu (eriti veelinnu). Neid kasutatakse ka haavatud ulukite otsimisel, narkokoertena, pommikoertena, pimedate juhtkoerana, teraapiakoertena jne. Tõug sobib pigem elama maapiirkondadesse, kuna vajab palju liikumisvõimalust. Labradore on soovitatav hoida aiaga piiratud maa-alal, sest neil on kalduvus minna hulkuma. Labradori retriiver on hästi sõbralik, intelligentne ja sõnakuulelik. Koer on leebe loomusega, pole agressiivne. Neid on väga kerge õpetada, kuna tahavad inimesele väga meeldida. Nad on ka üsna aplad. Nende aplust ära kasutades on võimalik neile õpetada väga paljusid trikke, viia läbi kuulekuskoolitust või treenida agilityt. Nad armastavad ujuda ja neil on suur töötahe, otsimis- ja äratoomissoov. [5]
Labradori retriiver on tugev, kompaktne, liikuv ja healoomuline koer. Tal on oivaliselt terav haistmine ja ta on suurepärane kättetooja. Pea on suhteliselt lai, selge üleminek otsmikult koonule. Keskmise pikkusega tugevad lõuad, suur ninapeegel. Silmad keskmise suurusega ja sõbraliku ilmega, enamasti pruunid või pähklipruunid. Kõrvad pole eriti suured ning asetsevad kolba tagaosas, ripuvad tihedalt põskede lähedal. Labradori retriiveritel on käärhambumus. Kael on neil jõuline ja tugev. Neil on lai keha, sügav rinnakorv, hästi kaardunud roided, lame selg, lai nimmeosa, lühike ja jõuline. Hästi tahapoole hoiduvad pikad õlad ja sirged esijalad ning tugev luustik. Hästi arenenud tagaseis. Põlve- ja kannaliigesed hea nurga all. Paralleelsed tagajalad ning madalad kannad. Käpad on neil ümarad ja kompaktsed. Lisaks on neil hästi kumerdunud varbad ja tugevad mõhnad. Saba on tõule iseloomulik: keskmise pikkusega, kinnituskohast jäme, tiheda karvkattega, nn. saarmasaba, mis hoidub seljajoonele, aga mitte kunagi selja kohale. Liigutused on paralleelsed, vabad ja hea kiirendusega, madal traav. Selle tõu üks eripära on see, et neil on lühike ja tihe, vettpidava aluskarvaga karvkate. Karvkate ei ole ka laineline. Labradori retriivereid võib olla kolme värvi. Ühevärviline must, kollane või maksa-/šokolaadikarva. Kollane võib varieeruda heledast koorevärvist rebasepruunini. Turja kõrgus on isasel koeral 56-57 cm (22–22.5 in) ja emasel umbes 54-56 cm (21.5–22 in).[6]
Esimene labradori retriiver, kes Eestisse toodi, oli Brutan Angela. Koer toodi siia 1982. aastal Lätist. Tema tütar ja šokolaadivärvi poeg panid aluse labradoride edasisele aretusele Eestis. Retriiveritest on Eestis kõige enam labradore. Ka mujal maailmas on nad koos kuldsete retriiveritega üsna levinud.
[5]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
