eesti keele murderühm või Lõuna-Eestis kõneldav keel From Wikipedia, the free encyclopedia
Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.[1][2]
Lõunaeesti keelte hulka kuuluvad loodepoolsed mulgi ja tartu keel[3] ning kagupoolsed võru[4][5] ja setu keel.[6][7]
Kui tänapäeval kuuluvad lõunaeesti keelte hulka neli väga lähedast, kuid igaüks oma eraldi kirjakeele, kultuuri ja identiteediga keelt[8], siis peamiselt ajaloolises või laiemas keeleteaduse kontekstis käsitletakse mõistet lõunaeesti tihti üheainsa läänemeresoome keelena[9][10], traditsioonilise murdeteaduse kontekstis aga eesti keele lõunaeesti murderühma või peamurdena, mis koosneb kolmest või neljast piirkondlikust põhivariandist: mulgi, tartu ja võru murre ja setu (olenevalt jaotusest) murre või (Võru murde alla kuuluv) murrak[11][12].
Tänapäeval on lõunaeesti keeltest kõige elujõulisemaks ja enim arendatavaks võru keel, millel on oma kirjakeel, kirjandus ja meedia ning mida õpetatakse mõnevõrra ka võru keeleala koolides ja Tartu Ülikoolis.[13][14] Võru keele kaitseks, arendamiseks ja uurimiseks on loodud eraldi riiklik institutsioon Võru Instituut.
Märkimisväärselt on tegeldud ka setu, vähem mulgi keele või murde arendamisega. Selle töö peamisteks keskusteks on piirkondlikud instituudid Seto Instituut ja Mulgi Kultuuri Instituut. Ainus lõunaeesti keelevariant, mille arendamiseks pole tekkinud mingit ühiskondlikku liikumist ega toetavaid ja arendavaid institutsioone on tartu keel või murre.[1]
Nõnda peetakse lõunaeesti keeltest tänapäeval omaette keeleks eelkõige võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja mida on eraldi keelena tunnustanud ka Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) (keelekood vro[15]). Tihti, eelkõige setude ja võrukeste endi poolt, peetakse omaette keeleks ka setu keelt, harvem mulgi ja tartu keelt. Erinevalt võrukestest ja setudest näib mulkide ja tartlaste hulgas siiani ses osas selge seisukoht puuduvat. Põhja- ja lõunaeesti keeleala piiril asudes on mulgi ja tartu saanud ka palju mõjutusi põhjaeesti poolelt ning kujunenud loomulikuks üleminekuks lõunaeesti südaalal kõneldavalt maksimaalselt lõunaeestiliselt võru keelelt eesti keelele.
Kõikide lõunaeesti keelte ja kultuuride toetuseks, uurimiseks ja õpetamiseks toimib Tartu Ülikooli allüksus Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.[16]
Kõik lõunaeesti keeled, ka neist enim arendatud võru keel, on tänapäeval tõsiselt ohustatud keeled,[17] mille säilitamine ja arendamine elava keelena nõuab nii riigi kui omavalitsuste tasandil tunduvalt suuremaid jõupingutusi ning selget ja tugevat soosivat keelepoliitikat, mida nende keelte suhtes nende arendajate korduvatele taotlustele vaatamata Eestis seni ikka veel pole.[14][18]
Lõunaeesti keelekujusid, mida on varemalt nimetatud murrakuteks, viimasel ajal aga enamasti murreteks (vahel ka keelteks) on veel 20. sajandil kõneldud ka Põhja-Lätis Leivu keelesaarel (Leivu murrak), Ida-Lätis Lutsi keelesaarel (Lutsi murrakud) ning Venemaal Pihkva oblasti Kraasna keelesaarel (Kraasna murrak)[19]. Kuigi kõik need keelekujud on tänaseks hääbunud, on Lutsi osas viimastel aastatel tehtud mõningast revitaliseerimistööd. Loodud on omaette lutsi kirjaviis, avaldatud lutsi keele aabits ning peetud lutsi keelele ja kultuurile pühendatud üritusi.[20]
Umbes pool lõunaeesti keelte kõnelejaist elab praegu tegelikult väljarännanuina väljaspool traditsioonilist lõunaeesti keeleala, peamiselt Eesti suuremates linnades Tallinnas ja Tartus, palju ka Helsingis ja mujal Soomes. Võru keele kõnelejaid on tänini ka Võrumaa piiri lähedastel Läti aladel, põhiliselt Alūksne rajoonis[21] ning setu keele kõnelejaid kontrolljoone tagusel Setumaal, Pihkva oblasti Petseri rajoonis. Väljarännanud lõunaeesti keelte kõnelejaid leidub veel eraldi küladena ka Venemaa Siberi aladel, aga ka hajusalt Rootsis, USAs, Austraalias, Kanadas jm.[22]
Terminit „lõunaeesti keel" kasutatakse eelkõige keele- ja kirjandusteaduses, kultuuriloos ning ametlikumas kontekstis (nt keele riiklikes arendusprogrammides) lõunaeesti keelte koondnimetusena või lõunaeesti kirjakeeltest rääkides. Traditsioonilises murdeteaduses räägitakse lõunaeesti murretest. Keele kõnelejad ise kasutavad enamasti konkreetseid keelenimetusi: võru, setu, tartu ja mulgi keel. Samasugune kasutus on levinud ka eesti üldkeeles (nt meedias).[23][24]
Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende jaoks vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.[25]
Lõunaeesti keelt on (peamiselt 1990. aastate algul) nimetatud ka ugandi (lõunaeesti keeles uandi), ugala või võru-setu (võro-seto) keeleks. Nimetus ugandi põhineb Ugandi muinasmaakonna nimel ja sellega on tähistatud eelkõige selle muinasmaakonna alal asuvaid tartu ja võru keelt või nende kirjakeeli. Nimetus ugala on saadud muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimetuste ühendamisel, et hõlmata ka mulgi keelt. Liitnimetus võru-setu rõhutab võru ja setu keelelist ühtsust. Muinasmaakondade nimedel põhinevad keelenimetused ega ka liitnimi võru-setu pole laiemat kasutust leidnud.[9]
Lõunaeesti keelt peetakse üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks, mis on eraldunud läänemeresoome algkeelest ühena esimestest[26] või (soome keeleteadlaste Pekka Sammallahti ja hiljem ka Petri Kallio järgi) koguni esimesena[27]. Hiljem on lõunaeesti keel kontaktide tihenedes tunduvalt lähenenud põhjaeesti keelele, kuid põhilised iidsed erinevused grammatikas ja sõnavaras on tänaseni säilinud.[28]
Kuni 19. sajandini olid kirjakeelena kasutusel peaaegu võrdselt põhjaeesti (tallinna) keel ning lõunaeesti (tartu) keel.[3] Lõunaeesti keeles ilmus esimesena 1686. aastal „Wastne Testament" (Uus testament), kuid kogu Piibel ilmus hiljem tervikuna siiski põhjaeesti keeles. Ühtse eesti kirjakeelena jäi lõpuks kasutusele põhjaeesti keel, mistõttu lõunaeesti kirjakeel jäi tagaplaanile.[29]
Aastast 2000 on lõunaeesti keele kaitse ja arendamise projekte toetanud Kultuuriministeeriumi haldusalasse loodud riiklik programm „Lõunaeesti keel ja kultuur". Hiljem on see asendatud kolme piirkondliku keele- ja kultuuriprogrammiga eraldi mulgi, võru ja setu keele jaoks.[30]
Meie Esä taiwan: pühendetüs saagu sino nimi. Sino riik tulgu. Sino tahtmine sündigu kui taiwan, niida ka maa pääl. Meie päiwälikku leibä anna meile täämbä. Nink anna meile andis meie süü, niida kui ka meie andis anname omile süidläisile. Nink ärä saada meid mitte kiusatuse sisse; enge pästä meid ärä kurjast: Sest sino perält om riik, nink wägi, nink awwustus igäwätses ajas. Aamen.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
