Leivud ehk Leivu maarahvas ehk "Koiva maarahvas" on eestlaste hääbunud rahvakild Lätis Koiva (läti Gauja) piirkonnas Eesti piiri äärsel alal, kes on tänapäevaks lätistunud.
Esimesed teated leivu murrakust ja selle kõnelejatest pärinevad 18. sajandist August Wilhelm Hupeli teosest "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland".
1782. aastal oli leivusid mõni tuhat inimest, 1849. aastal 2600, 1868. aastal veidi üle 2000, 1911. aastal 116, 1935. aastal 131 leivu murde kõnelejat või sellest arusaajat.[1]
Leivusid ja nende keelt uurisid soomlane Anders Johan Sjögren, Ferdinand Johann Wiedemann ja soomlane Heikki Ojansuu.
Vaata ka
Viited
Kirjandus
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
