Kuusiku mõis
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kuusiku mõis (saksa keeles Saage) oli rüütlimõis Harjumaal Rapla kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda Rapla valda Rapla maakonnas.
 |
See artikkel on Rapla kihelkonna rüütlimõisast; Maarja-Magdaleena kihelkonna Vara kõrvalmõisa kohta vaata Kuusiku mõis (Maarja-Magdaleena). |
Ajalugu
Esimesed teated Kuusiku mõisast pärinevad aastast 1467, mil see kuulus Wrangellidele. Keskajal asus mõisas tõenäoliselt vasallilinnus.[2] Aastatel 1544–1666 moodustas Kuusiku mõis ühise majapidamise Sikeldi mõisaga. Wrangellide omanduses püsis mõis kuni Põhjasõjani. 18. sajandi alguses (umbes aastal 1714) omandas mõisa Georg Gustav von Hastfer.[3]
1791. aastal läks mõis Thomas von Dellingshauseni ja samal aastal Gustaviana Christina Hastferi omandusse. 18. sajandi viimasel aastakümnel alustas Kuusiku mõisas tööd naelatöökoda, kus valmistati Venemaalt toodud rauast 3–6-tolliseid naelu. Toodang ulatus sajandi lõpul 100 000 naelani aastas, 1806. aasta andmeil aga 250 puudani. Toodang realiseeriti Eestimaa kubermangus, osalt ka Pärnus. Kuusiku mõisas töötas ka nn. tärklise- ja puudrivabrik ning vasetöökoda. 1806. aastal toodeti 150 puudatärklist ja 300 puuda puudrit, vaske töödeldi aastas 160 puuda. Tärklis ja puuder müüdi Tallinnas ja Pärnus, vask aga läks vaskseppade käsutusse. Tärklise- ja puudrivabrikus töötas 5 pärisorja. Meister kui ka abilised olid pärisorjad. Naela- ja vasetöökojas töötas kuus pärisorja.[4]
1820. aastal sai mõisa omanikuks Georg von Lilienfeld.[3] Mõis jäi Lilienfeldide perekonna valdusse kuni 1919. aasta sundvõõrandamiseni.[2]
Mõisakompleks
Puidust barokse härrastemaja, mis on säilinud, lasid Hastferid ehitada 18. sajandi viimases veerandis.[2]
Lilienfeldide ajal remonditi mõisahäärberit korduvalt, mille käigus lisati hoonele nii klassitsistlikke kui ka historitsistlikke (uusgooti) elemente.[2]
1924. aastast tegutses Kuusiku riigimõisa peahoones Riigi Põllutöö Katsejaam. Seoses sõjaväebaasi ja lennuvälja ehitamisega Kuusikule 1940. aastal kasutati mõisahoonet vene lendurite elamuna. Endises härrastemajas tegutses lasteaed.[5][6]
Ait
Karjakastell
Masinarehi
Moonakatemaja
Mõisa park[7]
Piirdemüürid
Valitsejamaja
Mõisa vesiveski koos tammiga
Viinavabriku varemed
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.