From Wikipedia, the free encyclopedia
Kristallpalee oli suur klaasist näitusehoone, mis püstitati Londonisse Hyde Parki 1851. aasta maailmanäituse ajaks. Näitusehalli, kus eksponeeriti tööstusrevolutsiooni viimaseid tehnikasaavutusi, üldpindala oli 92 000 m². Näitusel osales üle 14 000 eksponendi.
Kristallpalee projekteeris aednikuna tuntud Joseph Paxton. Malmtorudest ja klaasplaatidest monteeritud näitusehoone pikkus oli 564, laius 124 ja kõrgus 33 meetrit. See oli oma aja suurim klaashoone, hämmastades külastajaid oma klaasist seinte ja lagedega. Siit tuleneb ka hoone nimi – Kristallpalee.[1]
Kristallpalee nimi pärines õigupoolest näitekirjanikult Douglas Jerroldilt. 13. juulil 1850 avaldas ta satiiriajakirjas Punch missis Amelia Mouseri (tõlkes 'metskass', 'kass') varjunime all loo eelseisvast 1851. aasta maailmanäitusest, viidates sealjuures kristallpaleele, mis nimena otsekui kulutuli rahvasuus levis ja millest räägiti alatasa, kuigi klaashoone ise polnud veel püsti pandudki.[1]
Pärast maailmanäituse lõppemist võeti klaashoone tükkhaaval lahti ning pandi pisut muudetud ja suuremal kujul üles Sydenham Hilli naabruses Penge Commonis, kus see seisis 1854. aastast kuni tulekahjus hävimiseni 1936. aastal.
Kristallpalee kui kohanimi on praegugi kasutuses, tähistades Lõuna-Londoni piirkonda ning pargiala, kus hiiglaslik klaaspalee kunagi paiknes. Nüüd asetseb selles paigas spordikeskus Crystal Palace National Sports Centre ja jalgpalliklubi Crystal Palace F.C.
2013. aastal esitati ettepanek ajalooline Kristallpalee uuesti üles ehitada,[2] kuid see plaan lükati 2015. aasta alguses tagasi.[3]
Maailmanäituse hoone ehitamisküsimustega tegeles eraldi komisjon, kes kuulutas 15. märtsil 1850 välja avaliku konkursi näitusehalli projekti saamiseks. Nõue oli, et näitusehoone peab olema teisaldatav, lihtne, võimalikult odav ja ökonoomne ning võimalik valmis ehitada lühikese ajaga. 3 nädala jooksul laekus konkursile ligi 245 võistlustööd, sealjuures 38 välismaalt, ent komisjon lükkas kõik esitatud tööd tagasi. Esitatud projektid nägid ette väga mahukaid müüritöid, mistõttu poleks olnud võimalik saada hoone valmis näituse avamise ajaks 1. mail 1851.
Seal nägi oma võimalust tuntud aednik John Paxton, keda see konkurss huvitas ja kes otsustas esitada oma variandi. J. Paxton oli varem konstrueerinud suuri klaaskasvuhooneid, kombineerides omavahel standardsuurusega klaaspaneele, lamineeritud puitu ja omavahel ühendatud malmposte. Devonshire'i hertsogi aednikuna Chatsworth House'is oli ta projekteerinud suure Chatsworthi klaaskasvuhoone (ehitatud 1836, pindala 2600 m²), mis oli sel ajal suurim klaashoone maailmas.[4]
10 aastat hiljem valmis tema projekti järgi uut tüüpi kasvuhoone Chatsworth Lily House, mis oli mõeldud spetsiaalselt Amasoonase viktooria veetaime jaoks.
9. juulil 1850 käis J. Paxton Hyde Parkis, tutvumaks kohapeal näitusehallile mõeldud paigaga. Kaks päeva hiljem joonistas ta valmis oma esialgse kavandi (praegu hoiul Victoria ja Alberti Muuseumis) ning vähem kui kahe nädalaga joonistas valmis hoone detailse plaani, tehes vajalikud kalkulatsioonid ja arvutades välja maksumuse. Juulis 1850 kiitis komisjon J. Paxtoni esitatud näitusehoone projekti heaks.
Ehitusel töötas rohkem kui 5000 töölist ja ehituse lõppjärgus kuni 2000 töötajat. Tänu lihtsale konstruktsioonile ja ehituseks vajaminevate materjalide õigeaegsele kohaletoomisele püstitati kogu hoone erakordselt kiiresti. Näiteks rohkem kui 18 000 klaaspaneeli paigaldasid 80 klaasijat kõigest nädalaga. Kogu hoone ehitati lõplikult valmis 5 kuuga. Samas näitas Kristallpalee ehitamine londonlastele ka vabrikutootmise efektiivsust, sest vabrikutes toodeti detaile kiiresti, suurel hulgal ja kvaliteetselt.
Ehituse territooriumil kasvanud kõrge jalakapuu jäi valminud klaashoone sisse; selle puu juurde püstitati 8 meetri kõrgune klaasist purskkaev – Chrystal Fountain.
J. Paxtoni töö uue näitusehoone projekteerimisel ja püstitamisel leidis ülemaailmset tunnustust. Autasuna silmapaistva töö eest lõi kuninganna Victoria ta rüütliks.
1851. aasta maailmanäitus oli esimene omataoline kultuuri- ja tööstusteemasid hõlmav maailmanäitus, kus eksponeeriti ligikaudu 100 000 eset ja mille toimumisele aitas kaasa üle 15 000 abilise.[5] Pool näitusepinnast oli brittide käes ja seal näidati esemeid nii kodusaarelt kui ka kogu Briti impeeriumi aladelt. Prantsusmaa väljapanek oli suurim välismaine väljapanek. Näituse eksponaadid olid jaotatud 4 peakategooriasse: toormaterjalid; masinad; vabrikutooted; kujutava kunsti teosed. Esemete valik oli lai – alustades teemandist Koh-i-Noor ja Sèvres'i portselanivabriku toodetest kuni raskete hüdrauliliste pressideni välja.
Näituse avamise ajal maksis pilet härradele 3 naela ja prouadele 2 naela. Et huvi näituse vastu oli tohutu, siis alandati peagi näitusepileti hinda 1 šillingile. Maailmanäitust külastas 6 miljonit inimest – see vastab ligi 1/3-le kogu tolleaegsest Suurbritannia elanikkonnast. Näitus tõi sisse 186 000 naela (2015. a hindade juures – 17 770 000 naela)[5] ning selle raha eest loodi Londonis Lõuna-Kensingtoni piirkonnas uued muuseumid: Victoria ja Alberti Muuseum (Victoria and Albert Museum), teadusmuuseum (Science Museum), loodusmuuseum (Natural History Museum).
Esmakordselt olid üldsusele mõeldud hoonesse paigaldatud nn puhkeruumid, kus olid olemas vesiklosetid[6]. Esialgu olid sellised puhkeruumid mõeldud ainult meestele, kuid peagi avati need ka naistele. Tualettruumi kasutamine maksis ühe penni ning sellest ajast pärineb piltlik väljend "penni kulutama".[7]
Maailmanäitus, mille avas kuninganna Victoria, oli avatud 1. maist kuni 11. oktoobrini 1851.
Sydenham Hillis taas püsti pandud Kristallpalee leidis tihedat kasutamist. Seal toimus arvukalt mitmesuguseid üritusi: kontserte, näitusi, etendusi jms.[8] 7. oktoobril 1857 pidas seal tuntud inglise baptistijutlustaja Charles Spurgeon ühe oma kuulsatest jutlustest, mis tõi kokku ligi 23 654 kuulajat.[9] 1868. aastal peeti Kristallpalees maailma esimene aeronautikanäitus, 1871. aastal maailma esimene kassinäitus. Ka mitmed muud etendused ja näitused nagu näiteks koerte, sigade, mesindus- ja lillenäitused kui ka esimene rahvalik motoetendus peeti just nimelt Kristallpalees.[8] Paljude aastate kestel toimusid sealses ligi 4000-kohalises kontserdisaalis, kus paiknes suur 4500 vilega orel, menukad Händeli festivalid.[10]
I maailmasõja ajal leidis Kristallpalee kasutamist mereväelaevastiku õppebaasina. 1917. aastal loodi seal sõjamuuseum Imperial War Museum, mis avati publikule 1920. aastal.
Kristallpalee hävis tulekahjus 30. novembril 1936.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
