Koolitulistamine on relvastatud kallaletungi juhtum, kus haridusasutuses kasutatakse tulirelva õpilaste, õpetajate või abipersonali vastu.
Koolitulistamine on koolivägivalla erikuju.
Tavaliselt kõneldakse koolitulistamisest, kui juhtum toimus kooli hoones või territooriumil, kuid vahel nimetatakse koolitulistamisteks ka kooli läheduses või koolibussis aset leidnud tulistamisi.
Üldjuhul panevad koolitulistamisi toime õpilased, keda võidakse nimetada koolitulistajaks.
Avalikkuses pälvivad koolitulistamised kõrgendatud tähelepanu, kuna koolidesse on turvalisuse huvides tavaliselt keelatud relvi tuua, lasteasutustes ei olda tihti valmis vägivalda tõrjuma ning tulistamine võib kergesti lõppeda paljude inimeste vigastamise või surmaga.
Ajakirjanduses kaasneb koolitulistamistega tavaliselt debatt tulirelvade tsiviilvalduses hoidmise reeglite karmistamise ja koolides turvalisuse tõstmise teemal.[1][2] Koolitulistamiste tõttu on töötatud välja ka kuulikindlad koolitarbed.[3][4]
Koolitulistamisi esineb praktiliselt kogu maailmas, kuid kõige sagedamini Ameerika Ühendriikides.[5][6][7][8] Varaseim teadaolev koolitulistamine USA-s toimus 26. juulil 1764 Pennsylvanias Pontiaci sõja käigus.[9]
1925. aastal tulistasid kaks kooliõpilast Vilniuses lõpueksamite ajal relvadest ja õhkisid käsigranaadid, tappes ennast, kaks kaasõpilast ja õpetaja.
Pikemalt artiklis Viljandi koolitulistamine
Viljandi koolitulistamine oli 27. oktoobril 2014 Viljandi Paalalinna Koolis aset leidnud Eesti esimene koolitulistamine, kus tollal 15-aastane 9. klassi õpilane lasi tunni ajal maha oma saksa keele õpetaja Ene Sarapi. Õpetaja suri sündmuspaigal enne kiirabi saabumist. Õpilane andis pärast õpetaja pihta tulistamist vabatahtlikult relva kooli personalile[10] ja kohale saabunud politseinikele kinnipidamisel vastupanu ei osutanud. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja tunnistas 20. oktoobril 2015 noormehe tapmises süüdi ja mõistis talle karistuseks üheksa aasta pikkuse vangistuse.[11]
Eestis pöörati kõrgendatud tähelepanu ka Soomes 1989. aastal Raumas, 2007. aastal Jokelas ja 2008. aastal Kauhajokil toimunud koolitulistamistele.
Koolitulistamistel võib olla mitmesuguseid põhjusi. USA salateenistuse uuringu järeldustes hoiatati eeldamast, et koolitulistajateks saab kindel "tüüp" õpilasi, kuna igasugune profileerimine hõlmab liiga paljusid, kes kunagi vägivalda ei rakenda, ning ei kata kõiki koolitulistajaid.[12] Uuringute põhjal on väidetud, et koolitulistamised on üldjuhul mitte hetkelise afektiseisundi tulemus, vaid pikaajalise planeerimise tagajärg.[13] Sageli kõnelevad koolitulistajad oma plaanidest ka avalikult. Tulistamine võib, kuid ei pruugi olla seotud vägivaldsete traumadega, sealhulgas kooli- või internetivägivallaga[14][15]. Tavaliselt on tulistajatel raskusi oma agressiivsuse vaoshoidmisega ja piiratud empaatia. Samas ei saa koolitulistamisi siduda psühhofarmakonide, õpiraskuste või muude kergesti tuvastatavate probleemidega, pigem on iga kord tegemist paljude asjaolude kokkulangevusega.[16][17] Praktiliselt kõik USA koolitulistajad on olnud poisid, kuid dokumenteeritud on ka kolm juhtumit tüdrukutega.[18][19][20]
Tulistamiste ennetustöös on pandud rõhku tulirelvade hoiutingimuste karmistamisele ja kontrollile ning laste ligipääsu karmimale keelustamisele seadustes[21], vaimse tervise probleemide lahendamisele[22][23], ning tugiteenuste tagamisele koolides.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
