From Wikipedia, the free encyclopedia
Kontaktläätsed on eeskätt meditsiinilised nägemise korrigeerimise abivahendid, kuid vahel kasutusel ka iluvahendina loomulikust erinevat värvi vikerkesta saamiseks.
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2018) |
Kontaktläätsed võeti kasutusele 20. sajandil. Tänapäevased kontaktläätsed on väikesed, enamasti pehmest hüdrogeelipõhisest materjalist läbipaistvad poolkerad, mis pannakse silma, et korrigeerida valguse liikumist läbi silma ja fokaalpunkti silma võrkkestal. Normaalse nägemise korral ehk inimestel, kes ei vaja prille ega kontaktläätsi, koonduvad valguskiired täpselt ettenähtud kohas ehk võrkkestal ning silmast saadetakse ajule töötlemiseks korrektne ehk terav ja arusaadav info. Kui aga inimese silma kuju ja valguse liikumine ning murdumine läbi silma on kas inimese eripära tõttu, trauma tagajärjel või ealistest iseärasustest tingituna tavalisest erinev, siis koonduvad silma läbivad valguskiired kas võrkkesta ees või taga ning ajule edastatav kujutis jääb hägune. Prillid ja läätsed ongi selleks, et korrigeerida fokaalpunkti asukohta.[1]
Laias plaanis võib kontaktläätse ajalugu hakata lugema kontaktläätse esimesest eellasest – Leonardo da Vinci loodud läätse kontseptsioonist 13. sajandil (seda peetakse küll pigem tänapäevase optika nurgakiviks). Tänapäevasele käsitlusele vastava kontaktläätse idee autoriks peetakse aga John Herschelit, kes 19. sajandi teisel poolel pakkus välja mõtte kasutada läätse mitte prillides, vaid täiesti eraldi nägemist parandava vahendina. Esimese töötava prototüübi valmistas doktor A. E. Fick. Need läätsed olid esimesed silma kõvakestal (skleeral) kantavad nägemist parandavad abivahendid. Kuna need läätsed katsid kogu silma kõvakesta, nimetatakse neid skleraalseteks läätsedeks.
Esimene suur samm skleraalsete läätsede edasiarendamisel tehti sadakond aastat tagasi Ameerikas, kus töötati “uue moodsa materjali” ehk plasti põhjal välja juba palju rohkem tänapäevaseid kontaktläätsi meenutavad läätsed. Need olid läbipaistvast plastist, üsna tänapäevase pleksiklaasi taolisest. Need läätsed olid juba märksa väiksema diameetriga, palju õhemad ja neid oli palju mugavam kasutada.
Siiski ei sobinud need läätsed kaugeltki kõigile. Tegelikult ei sobinud need läätsed ligikaudu 80 protsendile inimestest, kellel neid vaja oleks olnud. Kõvad kontaktläätsed olid erakordselt individuaalsed. Nende valmistamine, sobitamine ja nendega harjumine oli väga keeruline ning tihti ka üsna valulik protsess. Esimesed “hingavad” ehk hapnikku läbilaskvad kõvad kontaktläätsed ilmusid müügile ligikaudu pool sajandit tagasi. Kõvade läätsede arengu mootor oli materjaliteadus ja järjest uuenevad tehnoloogilised võimalused uusi materjale sünteesida. Tänu sellele arengule sobivad kõvad läätsed järjest suuremale hulgale inimestest.
Kui esimeste läätsede väljatöötamisel ja katsetamisel oli suur roll füüsikutel ja füüsikalistel avastustel ehk optika valdkonna arengul, siis 20. sajandist on läätsede arengus juhtiva rolli saanud keemia ehk materjalide süntees. Materjalid muutuvad järjest õhulisemaks hapnikujuhtivamaks, niiskust hoidvamaks, silma kujuga kohanevaks jne. Pehmete materjalide areng sai alguse 1959, kui töötati välja uuenduslik vett juhtiv polümeer. Järgmiste aastakümnete jooksul keskenduti peamiselt pehmete läätsede väljatöötamisele ja arendamisele, kuna need olid võrreldes kõvade läätsedega mitu korda mugavamad ning sobisid peaaegu kõikidele läätsekandjatele.
Pehmete kontaktläätsede areng jätkub tormiliselt ka tänapäeval. Viimase 20 aasta jooksul on läätsede valmistamise tehnoloogiad ja materjalid järjest uuenenud ning läätsed, mis veel kümme või isegi viis aastat tagasi tundusid innovaatilised ja ülimugavad, on tänapäevases mõistes kohmakad, “umbsed”, kleepuvad, kõvad, paksud jne. Ka läätsede kandmise aeg on oluliselt pikenenud. Teatud pehmeid läätsi võib kanda silmas isegi kuni 30 ööpäeva järjest. Silmaarstid järjest nii pikka kandmist ei soovita, kuid see iseloomustab materjalide ja tehnoloogia arengut – tegemist on suure teadussaavutusega.
Tegelikult on prillid ja läätsed ühe ja sama probleemi pisut erinevad lahendused. Sealjuures läätsed ja prillid ei välista teineteist, vaid pigem täiendavad. Prillid on universaalsed, lihtsamad kasutada ja nende kasutamisele ei ole ajapiiranguid. Kontaktläätsed on aga universaalsemad, mitmeotstarbelisemad ja diskreetsemad. Paljuski on kontaktläätsede või prillide kandmise valik isikliku eelistuse küsimus.
Läätsede tüübi valik oleneb eeskätt silmade eripärast, seejärel kandja valmidusest kontaktläätsede eest hoolitseda (ühepäevased või mitmepäevased) ja ootusest läätsedele. Samuti on oluline näiteks see, kas läätsed peavad ainult nägemist korrigeerima või soovitakse nende abil muuta ka silmaiiriste värvi.
Kasutuslihtsuselt on kõige mugavamad ühepäevased kontaktläätsed. Päevase kandmise järel võetakse kontaktläätsed silmast ja visatakse ära. Hommikul pannakse silma uus, steriilselt säilitatud läätsepaar. Ei mingit läätsepesu ega hoolikust nõudvat hoiustamist. Meeles tuleb pidada vaid seda, et kontaktläätsed magamise ajaks silma ei jääks. Ühekordsete läätsede eelised:
Kuna kuuajaliste läätsede kasutus tuleb kokkuvõttes hinnalt palju soodsam kui ühepäevaste läätsede oma, siis ongi 30-päevased läätsed eelistatumad kontaktläätsed Eestis. Tõsi, maailmas on 30-päevaste läätsede populaarsus mõneti pöördvõrdeline elatustasemega. Sest erinevalt ühekordsetest läätsedest vajavad korduskasutatavad läätsed palju rohkem tähelepanu ja spetsiaalset puhastamist. 30-päevased läätsed tuleb igal õhtul silmast ära võtta (kui pole tegemist ööpäevaste läätsedega). Läätsed tuleb spetsiaalses lahuses puhastada ja panna säilituskonteinerisse. 30-päevaste läätsede kasuks räägib tootjate rohkus ja läätsevariatsioonide lai valik. Kõik võimalikud kumerused ja diameetrid on peaaegu kõikidel tootjatel saadaval. Peale selle on 30-päevaste läätsedena saadaval ka enamik toorilisi ja multifokaalseid kontaktläätsesid, rääkimata värvilistest läätsedest, mis samuti on valdavalt korduskasutusega.
30-päevaste läätsede eelised:
Nagu nimetuski ütleb, on neid kontaktläätsi lubatud kanda silmas ööpäev läbi (kindlasti tuleb enne selliste läätsede soetamist pidada nõu oma silmaarstiga). Nende pikaajalise kasutamise teeb võimalikuks spetsiaalne ülihea hapnikujuhtimisega hüdrogeel. See tähendab, et läätsede pikaajalise kandmise põhiline takistus – puudulik hapniku juurdepääs silmale (kuna lääts katab silma) on eemaldatud tänu spetsiaalsele materjalile, mis juhib hapniku läätse pinnalt läbi läätse silma pinnale. Hüdrogeelmaterjal kasutab selleks spetsiaalset läätse läbivatel nanotorudel baseeruvat materjalistruktuuri. Silmade tervise nimel soovitatakse ööpäevaste läätsede kasutajatel teha iga kuue kandmispäeva järel üks läätsevaba päev.
Multifokaalsed läätsed on võrreldavad mitmevaateliste prilliklaasidega. Need on mõeldud inimestele, kes muidu vajaksid lähedale ja kaugele vaatamiseks eri prille. Multifokaalsetel läätsedel on tavaliselt kaks, vahel ka kolm eri tugevusega fokaalset ala. Läätse keskosa on tavaliselt kaugele vaatamiseks ja selle all või ümber (olenevalt läätse ehitusest) asub lugemistugevusega ala.
Pikka aega ei olnud silinderklaasidega prillidele läätsede seas alternatiivi. Tooriliste prilliklaaside või kontaktläätsede puhul on oluline, et korrigeeriv lääts asuks peale õige kauguse ka õigel teljel. Ehk siis läätsed ei tohiks silmas keerelda. Kuna aga läätsed on niisked ümarad ja iga silmapilgutus liigutab läätsesid pisut ühes või teises suunas, on neid raske staatiliselt paigal hoida. Viimastel aastatel on aga kontaktläätsede arendustöö jõudnud nii kaugele, et on võimalik luua kontaktläätsed ka astigmatismi korrigeerimiseks. Spetsiaalsed kontaktalad läätsedel seavad toorilised läätsed iga pilgutusega uuesti õigesse asendisse ja tänu sellele ei pea kandja muretsema läätsede “keerlemise“ pärast.
Peale nägemist korrigeerivate läätsede on võimalik kasutada ka iluläätsesid, sealhulgas nulltugevusega iluläätsi. Värvilised läätsed jagunevad peamiselt kaheks:
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.