From Wikipedia, the free encyclopedia
Kohalik omavalitsus Moskvas (vene keeles местное самоуправление в Москве) on omavalitsusliku haldamise teostus Venemaa Föderatsiooni pealinnas Moskvas.
Moskvas moodustatud munitsipaalmoodustised omavad kohaliku omavalitsuse valitavaid tööorganeid, põhimäärust, munitsipaalvara ja kohalikku eelarvet, samuti sümboolikat (vapp, lipp jms). Linnasiseste munitsipaalmoodustiste staatus on määratud Moskva linna põhimääruse, Moskva linna seaduste ja 2003. aastal avaldatud föderaalseadusega "Об общих принципах организации местного самоуправления в Российской Федерации".
Kohalik omavalitsus Moskvas seadustati Vene NFSV Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega 1. juunist 1991 "О разграничении компетенции органов власти и управления в городе Москве". Reformi käigus asendati Moskvas ühetasandiline Moskva jaotamine rajoonideks kahetasandiliseks: haldus- ja munitsipaalringkondadeks. Linna territoorium jaotati haldusringkondadeks, need omakorda (v.a Keskhaldusringkond) jaotati munitsipaalringkondadeks. Munitsipaalringkonnad moodustati aastatel 1991–1992. 1992. aasta aprillis Moskva linnapea määrusega määratleti munitsipaalringkond kui Moskva haldusüksus.
Seisuga juuni 1995 oli Moskvas munitsipaalringkondi moodustatud 121.
1995. aasta juulis asendati munitsipaalringkonnad rajoonidega. Moskva 10 haldusringkonda jagunesid 128 rajooniks.
2002. aastal võeti vastu Moskva linna seadus "Об организации местного самоуправления в городе Москве". Selle alusel jaotati Moskva munitsipaalmoodustisteks – territooriumiteks, mille piires teostati kohalikku omavalitsust. Munitsipaalmoodustise liik: keskalluvusega linnade linnasisene territoorium.
Oluline erinevus 2002. aasta seaduse ja 1992. aasta määruse vahel oli see, et 2002. aasta seaduse järgi munitsipaalmoodustised ei ole haldusüksused, vaid nad moodustatakse kindlal territooriumil, mis ei pruugi tingimata kattuda haldusüksuse territooriumiga.
Aastatel 2002–2012 omasid Moskva munitsipaalmoodustised ühesuguseid volitusi. Pärast Moskva linna laienemist 2012. aastal edela suunas suurenes munitsipaalmoodustiste arv 125-lt 146-le. Sellest ajast eristatakse Moskvas kolme liiki munitsipaalmoodustusi:
Seega 2012. aastal ilmus Moskva seadusandlusse taas termin "munitsipaalringkond", kuid nüüd juba mitte haldusringkonna, vaid munitsipaalmoodustise tähenduses.
Kohaliku omavalitsuse organiteks Moskvas on[1]:
Kohaliku omavalitsuse organid ei kuulu Moskva riiklike võimuorganite süsteemi. Kohaliku omavalitsemise teostust Moskva riiklike võimuorganite ja nende ametiisikute poolt ei ole üldjuhul lubatud.[1]
Munitsipaalmoodustise juhti nimetatakse munitsipaalringkonna /linnaringkonna / asunduse peaks (глава) ja valitakse kas munitsipaalvalimistel või munitsipaalmoodustise esindusorgani poolt esindusorgani enda liikmete seast. Tavajuhul munitsipaalmoodustise pea Moskvas (erinevalt üleriigilisest tavast) juhib administratsiooni ja ühtlasi täidab esindusorgani esimehe kohuseid.[1]
Munitsipaalmoodustise esindusorgan – saadikute nõukogu – valitakse munitsipaalvalimistel munitsipaalmoodustise elanike poolt salajasel hääletamisel kooskõlas föderaalseaduste ja Moskva linna seadustega. Saadikute arv on määratud munitsipaalmoodustise põhimäärusega, kuid ei saa olla rohkem kui 10 inimest.
Esindusorgani saadikuks võib valida vähemalt 18-aastase Venemaa Föderatsiooni kodaniku.[1]
Esindusorgani saadik ei saa samaaegselt olla riigivõimu esindusorgani saadik (näiteks Moskva Linnaduuma liige), samuti teiste munitsipaalmoodustiste esindusorganite saadik ega teiste kohaliku omavalitsuse organite ametiisik.[1]
2017. aasta septembris peetud kohalikel valimistel Moskvas 125-s munitsipaalmoodustises osales vaid 14,8% hääleõigust omavatest Moskva valijatest. 1502 mandaadile kandideeris üle 7500 kohaliku poliitiku. Ühtne Venemaa võitis 1153, Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei 203 ja Jabloko 176 mandaati. Vladimir Žirinovski juhitav Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei sai 4 mandaati. Vaatamata Ühtse Venemaa ülekaalukale üldvõidule, ei saanud linna 7 rajoonis Ühtne Venemaa ühtki saadikukohta.
Ühinenud opositsiooni kandidaadid (sealhulgas Jabloko) said enamuse 10-s 125-st munitsipaalringkonnast. Gagarini rajoonis sai opositsioon 100% mandaatidest (12 kohta), Tverskoi (selle territooriumil asub Moskva Kreml) ja Akademitšeski rajoonis 10 kohta 12-st.[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.