From Wikipedia, the free encyclopedia
Kodutuseks nimetatakse reeglina seisundit, mil inimesel puudub isiklik või üüritud eluase, alalised majutustingimused ning kes on suunatud ajutistesse alternatiiveluasemetesse või ööbib väljas.[1][2]
.jpg)
Euroopa kodutuse jälgimise keskus (European Federation of National Organisations Working with the Homeless, FEANTSA) võtab suures osas kõik varasemad uurimused kokku ja nimetab kodutuseks nelja olukorda:
Kodutuse põhjused jagunevad kahte rühma.
Strukturaalsed ehk keskkonnast tulenevad põhjused:
Indiviidist lähtuvad põhjused:
Kodutus kui nähtus polnud Eestis enne 1990. aastaid päris tundmatu, kuid oli siiski haruldane. Nõukogude perioodil käsitleti kodutust kui antisotsiaalset, sotsialistlikku ühiskonda sobimatut nähtust. Elukohata isikud suunati tööle suurettevõtetesse, kust nad said ka eluaseme (koha ühiselamus). Nähtavaks muutus kodutus Eestis 1990. aastate alguses, saavutades oma kõrgaja 1994–1995.[3] 2017. aasta seisuga oli kodutute arv Eestis vahemikus 2300–2500 inimest.[2] 2012. aastal Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse tellimusel valminud uuringu kohaselt elas Tallinnas umbes 1200 koduta inimest, neist ligi 200 lapsed. Kõige enam täiskasvanud kodutuid oli vahemikus 51–60 eluaastat, 65% kodututest on mehed ja 35% naised. Enne kodutuks jäämist olid 35% kodututest üürnikud, 24% eluruumi omanikud ning 30% elasid kas elukaaslase või lähisugulase korteris. Kodutuks jäämise peamisteks põhjusteks olid erinevatel põhjustel korterist ilmajäämine (22%), perekonna lagunemine (18%) ning raskused üüri maksmisel (18%).[4]
Tallinna kodutute uuring 2020. aastal näitas, et diagnoositud psüühikahäire oli 14 protsendil. Diagnoosimata, kuid sotsiaaltöötajate hinnangul vaimse tervise probleemidega oli 24%. Sotsiaaltöötajate sõnul kasvab vaimse tervise probleemidega klientide hulk iga aastaga. Analüüsi põhjal oli 55,9% kodututest alkoholiprobleemidega.[5]
Sama uuringu käigus ilmnes, et kodutute hulgas on nii lihtttöölise ameteid pidanuid, kui ka endisi oskustöölisi ja tippspetsialiste.[4]
Euroopa Liit on viimastel kümnenditel pööranud varasemast suuremat tähelepanu inimeste majanduslikule toimetulekule. Muuhulgas võttis Euroopa Parlament 2011. aastal vastu resolutsiooni, milles kutsus liikmesriike üles looma eluasemepõhisel lähenemisel rajanevaid kodutusega võitlemise strateegiaid ja lootis "liikmesriikidelt tulemuslikku tegutsemist, et kaotada 2015. aastaks tänavakodutus".[6] Resolutsioon peegeldab liikmesriikides toimunud muutusi suhtumises kodutuse põhjustesse. Indiviidist sõltuvate asjaolude kõrval toonitatakse järjest sagedamini vajadust kõrvaldada strukturaalsetest põhjustest tulenevad toimetulekutõkked.[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
