Kiviõli

Kiviõli on linn Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Kiviõli
Kiviõli linn. Taamal paistab Püssi tuhamägi.
Pindala: 11,8 km² (2016)[1]
Elanikke: 4792 (1.01.2024)[2]
EHAK-i kood: 3194[3]
Koordinaadid: 59° 21′ N, 26° 58′ E

Kiviõli tuhamägi

Linn on rajatud 1922. aastal, linnaõigused sai 1946. aastal. Aastatel 1957–1991 kuulus Kiviõli Kohtla-Järve linna koosseisu.

Kiviõli linn on nime saanud Teise maailmasõja eelse aktsiaseltsi Eesti Kiviõli järgi.

Linna koosseisus on ka Küttejõu ja Varinurme linnaosa, mis on Kiviõliga liidetud.

Kiviõli järgi on nimetatud Kukruse lademe Kiviõli kihistik.^[4]

Linna territoorium on kuulunud Lüganuse kihelkonda.

Rahvastik

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli linnaelanikest venelasi 51% ja eestlasi 39,4%.

Seisuga 1. jaanuar 2010 oli linnas 6606 elanikku. Võttes arvesse rännet, oli elanike arv 5845.

Kiviõli elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011

Rahvus	1970[5]		1979[6]		1989[7]		2000[8]		2011[9]
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
eestlased	5789	51,91	4914	44,47	3958	38,09	2921	39,45	2179	38,68
venelased	4431	39,73	5184	46,91	5369	51,67	3793	51,22	3020	53,60
ukrainlased	152	1,36	228	2,06	308	2,96	157	2,12	109	1,93
soomlased	368	3,30	348	3,15	308	2,96	193	2,61	100	1,77
valgevenelased	93	0,83	139	1,26	184	1,77	119	1,61	79	1,40
leedulased	18	0,16	27	0,24	24	0,25	17	0,23	14	0,25
poolakad	...	...	26	0,24	22	0,21	11	0,15	7	0,12
tatarlased	...	...	13	0,12	26	0,25	14	0,19	7	0,12
lätlased	41	0,37	25	0,23	19	0,18	10	0,14	10	0,18
sakslased	...	...	74	0,67	83	0,80	46	0,62	49	0,87
juudid	13	0,12	11	0,10	10	0,10	3	0,04	2	0,04
muud	248	2,22	61	0,55	79	0,76	121	1,63	58	1,03
Kokku	11 153	100	11 050	100	10 390	100	7405	100	5634	100

Põlevkivitööstus

Linna lääneservas paikneb Kiviõli Keemiatööstus.

Kiviõli kõige tuntumateks objektideks võib pidada Kiviõli tuhamägesid, mis on tekkinud seoses põlevkivitööstusega. Mägede kõrgus on 138 ja 135 m; tegu on Baltikumi kõrgeimate hulka kuuluvate tehismägedega.

1920. aastal anti Põhja Paberi- ja Puupapivabrikule luba alustada maardlauuringuid Sonda ja Püssi raudteejaama vahelisel maa-alal. 1922. aastal sai ettevõte loa Püssis AS Küttejõud põlevkivikaevanduse rajamiseks.

Kiviõli 1936. aastal

1922. aastal andis Põhja Paberi- ja Puupapivabrik kõik õigused ja kohustused üle aktsiaseltsile Eesti Kiviõli, mis rajas Erra-Sala küla maadele põlevkivikarjääri, kus alustas põlevkivi avakaevandamist. 1924. aastal alustas Eesti Kiviõli põlevkivi termilist töötlemist. 1927. aastal ehitati esimene katseline tunnelahi, mille võimsus oli 75 tonni põlevkivi ööpäevas. 1928. aastal hakati tööstuse läheduses jõudsalt kasvanud asulat nimetama Kiviõliks.^[10] Kiviõli raudteejaam rajati raudteepeatusena 1920. aastatel. Raudteejaam kujunes sellest esimeste aastakümnete jooksul seoses Eesti põlevkivitööstuse arenemisega. Raudteejaama areng oli seotud eeskätt õlitehase ja kaevanduse vajadustega. 1939. aastal oli ettevõtte toodang 132 000 tonni. Ettevõttes töötas 200–250 inimest.

1940. aastal ettevõte riigistati ja selle baasil moodustati Kiviõli Põlevkivikeemiatehas.

Kiviõli Põlevkivikeemiatehas, 2007

1941. aastal hõivasid Saksa väed tehase, kogu Ida-Viru põlevkivibassein läks üle ettevõttele Baltische Ölgesellschaft in Estland ja järgmise kolme aasta jooksul ehitasid sakslased tööstuskompleksi koos kahe uue tunnelahju, kaheksa gaasigeneraatori ning jõujaamaga. Saksa okupatsiooni ajal rajati Kiviõli kaevandusse uus ringliiklusega šahtiõu. Saksa vägede lahkumisel purustati kaevandus ja tehas ning uputati Kiviõli ja Küttejõu kaevandused.

1944. aastal hakati kaevandust ja tehast rekonstrueerima. 1945. aastal alustasid tööd kaks uut tunnelahju ning toodangut hakkas taas andma ka bensiinitsehh. 1947. aastal anti käiku veel üks tunnelahi ja soojuselektrijaam. 1951. aastal ühendati Kiviõli ja Küttejõu kaevandused ja 1955. aastal valmis kaevanduse uus administratiiv-olmehoone.^[10]

Vaata ka

• Kiviõli Arena
• Kiviõli I Keskkool
• Kiviõli Vene Gümnaasium
• Kiviõli Tamme Auto
• Kiviõli raudteejaam
• Kiviõli linnastaadion
• Kiviõli lipp
• Kiviõli vapp
• Kiviõli Peetri kirik

Viited

1. Maakatastri statistika, vaadatud 19.10.2018.
2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 1.09.2024.
3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
4. Stratigraafia terminoloogia
5. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
6. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
7. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
8. Päring Statistikaameti andmebaasist
9. Päring Statistikaameti andmebaasist
10. Kiviõli Keemiatööstuse tekkelugu, 1920-1930, www.keemiatoostus.ee (vaadatud 10.08.2020)

Kirjandus

• Kiviõli ja Küttejõu linnaks. Uus Eesti, 29. juuli 1938, nr 205, lk 8.

Välislingid

• Kiviõli 360° aeropanoraam/aerofoto