From Wikipedia, the free encyclopedia
Saastamine ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.[1]
Eristatakse inimtekkelist ja looduslikku saastet. Samuti näiteks pinnase, atmosfääri ja veekogude saastumist. Reostuse liikide järgi klassifitseerimine põhineb neljal komponendil: mehaaniline, füüsikaline, keemiline ja bioloogiline. Samal ajal eristatakse mastaabi järgi liigitamisel kohalikku, piirkondlikku ja globaalset saastet.
Sõltuvalt reostaja liigist saab eristada füüsikalist (nt vibratsioon, müra), keemilist (nt fenoolid, klooritud süsivesinikud) ja bioloogilist (mikroobid) reostust.
Laias laastus liigitatakse saaste punkt- ja hajareostuseks.
Õhusaaste on tsivilisatsioonidega alati kaasas käinud. Saaste sai alguse juba eelajaloolisel ajal, kui inimene hakkas looma esimesi kunstlikke tulekahjusid. 1983. aastal ajakirjas Science avaldatud artikli kohaselt on "eelajalooliste koobaste lagedelt leitud tahm piisavaks tõendiks kõrge saastatuse tasemest, mis on seotud ebapiisava avatud tulede ventilatsiooniga"[viide?]. Metallide sepistamine näib olevat oluline pöördepunkt, mis hakkas tekitama märkimisväärset õhusaastet väljaspool kodumajapidamisi. Gröönimaa liustikest võetud tuuma proovid viitavad metallide tootmisega seotud suurenenud saastatusele Vana-Kreekas, Vana-Roomas ja Hiinas.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
